Vestmik

et midagi soovima   »   tr bir şey arzu etmek

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [yetmiş]

bir şey arzu etmek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Si-a-a-i-----i-t-yo---us-n--? S----- i---- i------ m------- S-g-r- i-m-k i-t-y-r m-s-n-z- ----------------------------- Sigara içmek istiyor musunuz? 0
Kas te sooviksite tantsida? D--s ---e---s-iyor -us-nu-? D--- e---- i------ m------- D-n- e-m-k i-t-y-r m-s-n-z- --------------------------- Dans etmek istiyor musunuz? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? G----ye ----e- --tiyo--m-su-uz? G------ g----- i------ m------- G-z-e-e g-t-e- i-t-y-r m-s-n-z- ------------------------------- Gezmeye gitmek istiyor musunuz? 0
Ma sooviksin suitsetada. Si---a ----- --tiy--um. S----- i---- i--------- S-g-r- i-m-k i-t-y-r-m- ----------------------- Sigara içmek istiyorum. 0
Soovid sa sigaretti? B-------ra--ste--m-s--? B-- s----- i---- m----- B-r s-g-r- i-t-r m-s-n- ----------------------- Bir sigara ister misin? 0
Ta soovib tuld. O --r--k--at---i--iyor. O (------ a--- i------- O (-r-e-) a-e- i-t-y-r- ----------------------- O (erkek) ateş istiyor. 0
Ma sooviksin midagi juua. Bi- -ey----ek -s--y--u-. B-- ş-- i---- i--------- B-r ş-y i-m-k i-t-y-r-m- ------------------------ Bir şey içmek istiyorum. 0
Ma sooviksin midagi süüa. B--şe--ye-ek i-ti-----. B----- y---- i--------- B-r-e- y-m-k i-t-y-r-m- ----------------------- Birşey yemek istiyorum. 0
Ma sooviksin veidi puhata. B-----din-en--- i-tiy-r--. B---- d-------- i--------- B-r-z d-n-e-m-k i-t-y-r-m- -------------------------- Biraz dinlenmek istiyorum. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. S--e -----e---o-ma- ---iyo-u-. S--- b-- ş-- s----- i--------- S-z- b-r ş-y s-r-a- i-t-y-r-m- ------------------------------ Size bir şey sormak istiyorum. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. S-z-en --r--ey ------t--- --t-y--um. S----- b-- ş-- r--- e---- i--------- S-z-e- b-r ş-y r-c- e-m-k i-t-y-r-m- ------------------------------------ Sizden bir şey rica etmek istiyorum. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. S-zi bi- şe-e -av---et--k --t--o---. S--- b-- ş--- d---- e---- i--------- S-z- b-r ş-y- d-v-t e-m-k i-t-y-r-m- ------------------------------------ Sizi bir şeye davet etmek istiyorum. 0
Mida te soovite, palun? Ne i----o-su-----üt-e-? N- i----------- l------ N- i-t-y-r-u-u- l-t-e-? ----------------------- Ne istiyorsunuz lütfen? 0
Soovite te kohvi? B-r-k-hve-i--e--m-si---? B-- k---- i---- m------- B-r k-h-e i-t-r m-s-n-z- ------------------------ Bir kahve ister misiniz? 0
Või soovite te pigem teed? Yoks- ç----m--t-r-ih -d----niz? Y---- ç--- m- t----- e--------- Y-k-a ç-y- m- t-r-i- e-e-s-n-z- ------------------------------- Yoksa çayı mı tercih edersiniz? 0
Me soovime koju sõita. E-e -i-m-k i----or-z. E-- g----- i--------- E-e g-t-e- i-t-y-r-z- --------------------- Eve gitmek istiyoruz. 0
Soovite te taksot? T-k----ster--i-i--z? T---- i---- m------- T-k-i i-t-r m-s-n-z- -------------------- Taksi ister misiniz? 0
Nad soovivad helistada. Te--fon-etm-k is-iyor---. T------ e---- i---------- T-l-f-n e-m-k i-t-y-r-a-. ------------------------- Telefon etmek istiyorlar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.