Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   tr İyelik zamiri 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [altmışyedi]

İyelik zamiri 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
prillid göz-ük g----- g-z-ü- ------ gözlük 0
Ta unustas oma prillid. O-(-rkek) gözl-ğ-n- --u-t-. O (------ g-------- u------ O (-r-e-) g-z-ü-ü-ü u-u-t-. --------------------------- O (erkek) gözlüğünü unuttu. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? O--- g--l--- -e--e----e-ede? O--- g------ (------ n------ O-u- g-z-ü-ü (-r-e-) n-r-d-? ---------------------------- Onun gözlüğü (erkek) nerede? 0
kell s--t s--- s-a- ---- saat 0
Ta kell on katki. Onu--(--k--)-s---i-bo--k. O--- (------ s---- b----- O-u- (-r-e-) s-a-i b-z-k- ------------------------- Onun (erkek) saati bozuk. 0
Kell ripub seinal. S-----uva------ı-ı. S--- d------ a----- S-a- d-v-r-a a-ı-ı- ------------------- Saat duvarda asılı. 0
pass pa-aport p------- p-s-p-r- -------- pasaport 0
Ta kaotas enda passi. O (er-ek- ----------u---yb-tt-. O (------ p---------- k-------- O (-r-e-) p-s-p-r-u-u k-y-e-t-. ------------------------------- O (erkek) pasaportunu kaybetti. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? O--n----k-k- ---ap-r---ner-de? O--- (------ p-------- n------ O-u- (-r-e-) p-s-p-r-u n-r-d-? ------------------------------ Onun (erkek) pasaportu nerede? 0
nad – nende onla- - siz-er o---- – s----- o-l-r – s-z-e- -------------- onlar – sizler 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Ç--u-l-- eb-v--n-e--n--bul--ıy-r-ar. Ç------- e------------ b------------ Ç-c-k-a- e-e-e-n-e-i-i b-l-m-y-r-a-. ------------------------------------ Çocuklar ebeveynlerini bulamıyorlar. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-a-eb--ey--eri-ge---or-y-! A-- e---------- g------ y-- A-a e-e-e-n-e-i g-l-y-r y-! --------------------------- Ama ebeveynleri geliyor ya! 0
Teie – teie Siz-– --z-er S-- – s----- S-z – s-z-e- ------------ Siz – sizler 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Sey-ha-i--z-na---d----a- -ül-r? S---------- n------- B-- M----- S-y-h-t-n-z n-s-l-ı- B-y M-l-r- ------------------------------- Seyahatiniz nasıldı, Bay Müler? 0
Kus on teie naine, härra Müller? H--ı--n-----red----ay ---l-r? H-------- n------ B-- M------ H-n-m-n-z n-r-d-, B-y M-l-e-? ----------------------------- Hanımınız nerede, Bay Müller? 0
Teie – teie S-z –--i--er S-- – s----- S-z – s-z-e- ------------ Siz – sizler 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? S--a-at---z n---l--, -a-a---c--id-? S---------- n------- B---- S------- S-y-h-t-n-z n-s-l-ı- B-y-n S-h-i-t- ----------------------------------- Seyahatiniz nasıldı, Bayan Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Eş--iz-nered-, -ayan Schmidt? E----- n------ B---- S------- E-i-i- n-r-d-, B-y-n S-h-i-t- ----------------------------- Eşiniz nerede, Bayan Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!