Vestmik

et Minevik 2   »   tr Geçmiş zaman 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [seksen iki]

Geçmiş zaman 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? B-r---b-l-ns --ğ------z-ru--a--ıy--n? B-- a------- ç------- z------ m------ B-r a-b-l-n- ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? ------------------------------------- Bir ambulans çağırmak zorunda mıydın? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Doktor- -ağ---ak-z-rund- mı---n? D------ ç------- z------ m------ D-k-o-u ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? -------------------------------- Doktoru çağırmak zorunda mıydın? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Po-is-----ı-ma- zoru--a m-----? P----- ç------- z------ m------ P-l-s- ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? ------------------------------- Polisi çağırmak zorunda mıydın? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. S-z-e-tel--o- n-m-r--ı -a- --- -ah- ş-md- vardı. S---- t------ n------- v-- m-- D--- ş---- v----- S-z-e t-l-f-n n-m-r-s- v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------------------ Sizde telefon numarası var mı? Daha şimdi vardı. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Sizde-a-re---ar-mı--D-ha şimd------ı. S---- a---- v-- m-- D--- ş---- v----- S-z-e a-r-s v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------- Sizde adres var mı? Daha şimdi vardı. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. S---e ş-h-r pl--- --- --?-Da-a--im-i -ar--. S---- ş---- p---- v-- m-- D--- ş---- v----- S-z-e ş-h-r p-a-ı v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------------- Sizde şehir planı var mı? Daha şimdi vardı. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. O,-v-k-i--e----d--mi --rk-k----n-- -aktind--g-l--edi. O- v------- g---- m- (----- i----- V------- g-------- O- v-k-i-d- g-l-i m- (-r-e- i-i-)- V-k-i-d- g-l-m-d-. ----------------------------------------------------- O, vaktinde geldi mi (erkek için)? Vaktinde gelemedi. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. O---o---bul-u-m---e-kek -ç-n)? -olu-bu----dı. O- y--- b---- m- (----- i----- Y--- b-------- O- y-l- b-l-u m- (-r-e- i-i-)- Y-l- b-l-m-d-. --------------------------------------------- O, yolu buldu mu (erkek için)? Yolu bulamadı. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. O--se-i --lad- mı ----ek -çin----e-----layamadı. O- s--- a----- m- (----- i----- B--- a---------- O- s-n- a-l-d- m- (-r-e- i-i-)- B-n- a-l-y-m-d-. ------------------------------------------------ O, seni anladı mı (erkek için)? Beni anlayamadı. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? N--en-va--inde -----e-i-? N---- v------- g--------- N-d-n v-k-i-d- g-l-m-d-n- ------------------------- Neden vaktinde gelemedin? 0
Miks sa teed ei leidnud? N---n-y-l----l----ı-? N---- y--- b--------- N-d-n y-l- b-l-m-d-n- --------------------- Neden yolu bulamadın? 0
Miks sa temast aru ei saanud? N---- on- (er--- içi---anl--a--dın? N---- o-- (----- i---- a----------- N-d-n o-u (-r-e- i-i-) a-l-y-m-d-n- ----------------------------------- Neden onu (erkek için) anlayamadın? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. V---i--e ---eme-i- ----ü -tobü- yo-tu. V------- g-------- ç---- o----- y----- V-k-i-d- g-l-m-d-m ç-n-ü o-o-ü- y-k-u- -------------------------------------- Vaktinde gelemedim çünkü otobüs yoktu. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Y-lu-bu---ad-m------ -e--r--l---m-y-kt-. Y--- b-------- ç---- ş---- p----- y----- Y-l- b-l-m-d-m ç-n-ü ş-h-r p-a-ı- y-k-u- ---------------------------------------- Yolu bulamadım çünkü şehir planım yoktu. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. On- ----e- iç--) a-l----ad-- çü-k--m-zi- -ok ---l----. O-- (----- i---- a---------- ç---- m---- ç-- s-------- O-u (-r-e- i-i-) a-l-y-m-d-m ç-n-ü m-z-k ç-k s-s-i-d-. ------------------------------------------------------ Onu (erkek için) anlayamadım çünkü müzik çok sesliydi. 0
Ma pidin takso võtma. Ta-s--e-bin----z--u-d--dı-. T------ b----- z----------- T-k-i-e b-n-e- z-r-n-a-d-m- --------------------------- Taksiye binmek zorundaydım. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ş-hi--p-a----l--- z-r--da--ı-. Ş---- p---- a---- z----------- Ş-h-r p-a-ı a-m-k z-r-n-a-d-m- ------------------------------ Şehir planı almak zorundaydım. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. R-dy-yu-----t--k-zo--nday-ı-. R------ k------- z----------- R-d-o-u k-p-t-a- z-r-n-a-d-m- ----------------------------- Radyoyu kapatmak zorundaydım. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!