Гд------у-ис--чка аген--ја?
Где је туристичка агенција?
Г-е ј- т-р-с-и-к- а-е-ц-ј-?
---------------------------
Где је туристичка агенција? 0 Gde je --rist---a--ge-----?Gde je turistička agencija?G-e j- t-r-s-i-k- a-e-c-j-?---------------------------Gde je turistička agencija?
Имат- -и ка--- гр----з- ----?
Имате ли карту града за мене?
И-а-е л- к-р-у г-а-а з- м-н-?
-----------------------------
Имате ли карту града за мене? 0 Im--e----kar-u -rada-za--ene?Imate li kartu grada za mene?I-a-e l- k-r-u g-a-a z- m-n-?-----------------------------Imate li kartu grada za mene?
М-же-ли--- -в-е-рез-рв----- -о-е---а -о--?
Може ли се овде резервисати хотелска соба?
М-ж- л- с- о-д- р-з-р-и-а-и х-т-л-к- с-б-?
------------------------------------------
Може ли се овде резервисати хотелска соба? 0 M----l---- ovde-r-z-----ati -otels-- s--a?Može li se ovde rezervisati hotelska soba?M-ž- l- s- o-d- r-z-r-i-a-i h-t-l-k- s-b-?------------------------------------------Može li se ovde rezervisati hotelska soba?
Г-е -е ---р--гра-?
Где је стари град?
Г-е ј- с-а-и г-а-?
------------------
Где је стари град? 0 Gde--- ---r------?Gde je stari grad?G-e j- s-a-i g-a-?------------------Gde je stari grad?
Гд---е к-тед--ла?
Где је катедрала?
Г-е ј- к-т-д-а-а-
-----------------
Где је катедрала? 0 Gd--je------ra--?Gde je katedrala?G-e j- k-t-d-a-a------------------Gde je katedrala?
Г---се мог- -уп--и по--ан-------кице?
Где се могу купити поштанске маркице?
Г-е с- м-г- к-п-т- п-ш-а-с-е м-р-и-е-
-------------------------------------
Где се могу купити поштанске маркице? 0 G-e--e----u kup--- -ošt-n-------k-ce?Gde se mogu kupiti poštanske markice?G-e s- m-g- k-p-t- p-š-a-s-e m-r-i-e--------------------------------------Gde se mogu kupiti poštanske markice?
Г-- се --ж- ----ти ---ћ-?
Где се може купити цвеће?
Г-е с- м-ж- к-п-т- ц-е-е-
-------------------------
Где се може купити цвеће? 0 G---s---ože-ku-i-i-cv--́-?Gde se može kupiti cvec-e?G-e s- m-ž- k-p-t- c-e-́-?--------------------------Gde se može kupiti cveće?
Где се-мог- ---и-- в--не-к-р-е?
Где се могу купити возне карте?
Г-е с- м-г- к-п-т- в-з-е к-р-е-
-------------------------------
Где се могу купити возне карте? 0 G-e -e----- --p-ti v--n- ka-te?Gde se mogu kupiti vozne karte?G-e s- m-g- k-p-t- v-z-e k-r-e--------------------------------Gde se mogu kupiti vozne karte?
Када-почи----т-р--ти-ки- о---аза-?
Када почиње (туристички) обилазак?
К-д- п-ч-њ- (-у-и-т-ч-и- о-и-а-а-?
----------------------------------
Када почиње (туристички) обилазак? 0 Ka-- --č---e-(tu---tič--)---------?Kada počinje (turistički) obilazak?K-d- p-č-n-e (-u-i-t-č-i- o-i-a-a-?-----------------------------------Kada počinje (turistički) obilazak?
К--а--е за--ш-ва (-уристич--)---илаз--?
Када се завршава (туристичкa) обилазак?
К-д- с- з-в-ш-в- (-у-и-т-ч-a- о-и-а-а-?
---------------------------------------
Када се завршава (туристичкa) обилазак? 0 Ka-- se-z-vr--v- ----i-t-č--- ---l-zak?Kada se završava (turistička) obilazak?K-d- s- z-v-š-v- (-u-i-t-č-a- o-i-a-a-?---------------------------------------Kada se završava (turistička) obilazak?
К-лико---г---р-ј- ----ист-чкa)---илаза-?
Колико дуго траје (туристичкa) обилазак?
К-л-к- д-г- т-а-е (-у-и-т-ч-a- о-и-а-а-?
----------------------------------------
Колико дуго траје (туристичкa) обилазак? 0 Ko-iko--ugo-t-aj- (tu--s-i---- -b-l--ak?Koliko dugo traje (turistička) obilazak?K-l-k- d-g- t-a-e (-u-i-t-č-a- o-i-a-a-?----------------------------------------Koliko dugo traje (turistička) obilazak?
Ј-----и- -од-ча--ој- говор- -е--чк-.
Ја желим водича који говори немачки.
Ј- ж-л-м в-д-ч- к-ј- г-в-р- н-м-ч-и-
------------------------------------
Ја желим водича који говори немачки. 0 J---eli- -o---a----i----o-i ----čk-.Ja želim vodiča koji govori nemački.J- ž-l-m v-d-č- k-j- g-v-r- n-m-č-i-------------------------------------Ja želim vodiča koji govori nemački.
Я хотел бы / хотела бы гида, говорящего по-немецки.
Ma sooviksin giidi, kes räägib itaalia keelt.
Ј- ---и--води-- --ј-----о-и -тали---с-и.
Ја желим водича који говори италијански.
Ј- ж-л-м в-д-ч- к-ј- г-в-р- и-а-и-а-с-и-
----------------------------------------
Ја желим водича који говори италијански. 0 Ja--e-i--v-d--- koj--govo-i ital--an-ki.Ja želim vodiča koji govori italijanski.J- ž-l-m v-d-č- k-j- g-v-r- i-a-i-a-s-i-----------------------------------------Ja želim vodiča koji govori italijanski.
Я хотел бы / хотела бы гида, говорящего по-итальянски.
Ma sooviksin giidi, kes räägib prantsuse keelt.
Ја же--м--од----к--и го--р-------ус-и.
Ја желим водича који говори француски.
Ј- ж-л-м в-д-ч- к-ј- г-в-р- ф-а-ц-с-и-
--------------------------------------
Ја желим водича који говори француски. 0 J- -elim-vo-ič- --ji ----ri-fr--c-s--.Ja želim vodiča koji govori francuski.J- ž-l-m v-d-č- k-j- g-v-r- f-a-c-s-i---------------------------------------Ja želim vodiča koji govori francuski.
Inglise keel on kõige levinum keel maailmas.
Aga mandariini või kõrg-hiina keelel on kõige rohkematel inimestel emakeeleks.
Inglise keel on emakeeleks ‘ainult’ 350 miljonile inimesele.
Samas on inglise keelel palju teisi keeli mõjutanud.
20. sajandi keskpaigast alate on see omandanud suurema tähenduse.
Antud mõju on suuresti tingitud USA arenemisest superriigiks.
Inglise keel on paljude riikide koolides esimeseks võõrkeeleks.
Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad inglise keelt ametliku keelena.
Inglise keel on paljudes riikide ametlikuksks või ühiseks keeleks.
Samas on võimalik, et varsti võtavad inglise keele üle teised keeled.
Inglise keel kuulub lääne-germaani keelte hulka.
Seetõttu on ta tihedalt seotud näiteks saksa keelega.
Kuid keel on viimase 1000 aasta jooksul oluliselt muutunud.
Varem oli inglise keel käändeline keel.
Enamik grammatilise funktsiooniga sõnalõppe on kadunud.
Seetõttu võib inglise keelt lugeda isoleeritud keelte hulka.
Seda tüüpi keel on sarnasem hiina kui saksa keelega.
Tulevikus lihtsustub inglise keel veelgi.
Ebaregulaarsed tegusõnad tõenäoliselt kaovad.
Inglise keel on võrreldes teiste indoeuroopa keeltega lihtne.
Aga inglise ortograafia on väga raske.
Seda kuna inglise keele õigekiri ja hääldus erinevad üksteisest tugevasti.
Inglise ortograafia on olnud sama juba sajandeid.
Aga hääldus on oluliselt muutunud.
Selle tulemusena kirjutatakse inglise keelt nii, nagu seda räägiti 1400. aastal.
Ebareeglipärasusi leidub ka häälduses.
Ainuüksi tähtede kombinatsioonile
ough
on 6 erinevat varianti!
Proovi ise! –
thorough, thought, through, rough, bough, cough
.
Kas sa teadsid?
Slovaki keel kuulub lääneslaavi keelte hulka.
See on emakeeleks rohkem kui 5 miljonile inimesele.
See on lähedas suguluses külgneva tšehhi keelega.
See on ühise mineviku tõttu Tšehhoslovakkias.
Mõlema keele sõnavara on suures osas identne.
Erinevusi leidub enamasti fonoloogias.
Slovaki keel tekkis 10. sajandil paljude dialektide vormis.
Väga pika aja jooksul mõjutasid seda ka naaberriikide keeled.
Tänapäevane kirjakeel pandi seetõttu paika alles 19. sajandil.
Seeläbi tehti paljud elemenedid, võrreldes tšehhi keelega, lihtsamaks.
Paljud erinevad dialektid on jäänud püsima aga tänaseni.
Slovaki keelt kirjutatakse ladina tähestikus.
Ning see on keel, mis teistele slaavi keelte rääkijatele kõige lihtsamini mõistetav on.
Võib öelda, et slovaki keel on justkui vahepealne keel slaavi keeleruumis.
Hea põhjus selle ilusa keelega tegeleda.