Vestmik

et Puhkusetegevused   »   sl Aktivnosti na dopustu (na počitnicah)

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [oseminštirideset]

Aktivnosti na dopustu (na počitnicah)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? J----a-a či-t-? J- p---- č----- J- p-a-a č-s-a- --------------- Je plaža čista? 0
Kas seal saab supelda? J- --m -------e k--at-? J- t-- m---- s- k------ J- t-m m-ž-o s- k-p-t-? ----------------------- Je tam možno se kopati? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Se-ni -e---no-t---k-p---? S- n- n------ t-- k------ S- n- n-v-r-o t-m k-p-t-? ------------------------- Se ni nevarno tam kopati? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? S- -----ž-- tu-a--i---s---ti s-nč-i-? S- j- m---- t---- i--------- s------- S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- s-n-n-k- ------------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi sončnik? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? S- ---mo-n- --ka---zp-s--it---e--ln--? S- j- m---- t---- i--------- l-------- S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- l-ž-l-i-? -------------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi ležalnik? 0
Kas siin saab paati laenutada? S--je-m------u--- ---oso---i-čoln? S- j- m---- t---- i--------- č---- S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- č-l-? ---------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi čoln? 0
Ma surfaks hea meelega. Rad(a-----su-f-l-a--(--d-a---------es-i-. R----- b- s-------- (--------- n- d------ R-d-a- b- s-r-a-(-) (-a-r-l-a- n- d-s-i-. ----------------------------------------- Rad(a) bi surfal(a) (jadral(a) na deski). 0
Ma sukelduks hea meelega. Ra-(-)-bi-se p---p-j-l---. R----- b- s- p------------ R-d-a- b- s- p-t-p-j-l-a-. -------------------------- Rad(a) bi se potapljal(a). 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Rad-a)-b------al-a- ---v-di. R----- b- s-------- n- v---- R-d-a- b- s-u-a-(-) n- v-d-. ---------------------------- Rad(a) bi smučal(a) na vodi. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? J--mo----na--m--a--al-e-d--ke? J- m---- n---- j------- d----- J- m-ž-n n-j-m j-d-a-n- d-s-e- ------------------------------ Je možen najem jadralne deske? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Je---že- n-jem--o---lj--ke --r--e? J- m---- n---- p---------- o------ J- m-ž-n n-j-m p-t-p-j-š-e o-r-m-? ---------------------------------- Je možen najem potapljaške opreme? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? J--m-žen-n-j-m v--ni-----č-? J- m---- n---- v----- s----- J- m-ž-n n-j-m v-d-i- s-u-i- ---------------------------- Je možen najem vodnih smuči? 0
Ma olen alles algaja. Sem-šel---ač---ik (-a-et---a). S-- š--- z------- (----------- S-m š-l- z-č-t-i- (-a-e-n-c-)- ------------------------------ Sem šele začetnik (začetnica). 0
Ma olen keskmisel tasemel. S-m-sr--nje-dobe----d-b-a. S-- s------ d---- / d----- S-m s-e-n-e d-b-r / d-b-a- -------------------------- Sem srednje dober / dobra. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Ž----r--ob-o m- --e -o. Ž- k-- d---- m- g-- t-- Ž- k-r d-b-o m- g-e t-. ----------------------- Že kar dobro mi gre to. 0
Kus on suusatõstuk? K-e-j- sm--ar-k- ---nica --e-e----a--vle-n-c-)? K-- j- s-------- ž------ (---------- v--------- K-e j- s-u-a-s-a ž-č-i-a (-e-e-n-c-, v-e-n-c-)- ----------------------------------------------- Kje je smučarska žičnica (sedežnica, vlečnica)? 0
Kas sul on suusad kaasas? P--ima- - sab- -m--i? P- i--- s s--- s----- P- i-a- s s-b- s-u-i- --------------------- Pa imaš s sabo smuči? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? P- -maš-s---bo-sm-č-rs-e čev--e? P- i--- s s--- s-------- č------ P- i-a- s s-b- s-u-a-s-e č-v-j-? -------------------------------- Pa imaš s sabo smučarske čevlje? 0

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.