Vestmik

et Puhkusetegevused   »   sr Активности на годишњем одмору

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [четрдесет и осам]

48 [četrdeset i osam]

Активности на годишњем одмору

[Aktivnosti na godišnjem odmoru]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Ј- ли -л-жа--ист-? Ј- л- п---- ч----- Ј- л- п-а-а ч-с-а- ------------------ Је ли плажа чиста? 0
Je l- -la-- č-s-a? J- l- p---- č----- J- l- p-a-a č-s-a- ------------------ Je li plaža čista?
Kas seal saab supelda? Мо-е -и -е-там- -упат-? М--- л- с- т--- к------ М-ж- л- с- т-м- к-п-т-? ----------------------- Може ли се тамо купати? 0
M----l---e tamo ku--ti? M--- l- s- t--- k------ M-ž- l- s- t-m- k-p-t-? ----------------------- Može li se tamo kupati?
Kas seal suplemine pole ohtlik? Ниј--л- о-а-н- -----се -упа-и? Н--- л- о----- т--- с- к------ Н-ј- л- о-а-н- т-м- с- к-п-т-? ------------------------------ Није ли опасно тамо се купати? 0
N--- li-o-asn- ---- se kup---? N--- l- o----- t--- s- k------ N-j- l- o-a-n- t-m- s- k-p-t-? ------------------------------ Nije li opasno tamo se kupati?
Kas siin saab päikesevarju laenutada? М--е--- с--о-д- из-ајм--и-с--цоб--н? М--- л- с- о--- и-------- с--------- М-ж- л- с- о-д- и-н-ј-и-и с-н-о-р-н- ------------------------------------ Може ли се овде изнајмити сунцобран? 0
M--e--- -e --de i-n--m----su-co--a-? M--- l- s- o--- i-------- s--------- M-ž- l- s- o-d- i-n-j-i-i s-n-o-r-n- ------------------------------------ Može li se ovde iznajmiti suncobran?
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Може ----- -вде--знајм-т--ле-а-к-? М--- л- с- о--- и-------- л------- М-ж- л- с- о-д- и-н-ј-и-и л-ж-љ-а- ---------------------------------- Може ли се овде изнајмити лежаљка? 0
Mož---- s- ov-e--z-aj-iti lež-lj--? M--- l- s- o--- i-------- l-------- M-ž- l- s- o-d- i-n-j-i-i l-ž-l-k-? ----------------------------------- Može li se ovde iznajmiti ležaljka?
Kas siin saab paati laenutada? М-ж---- -е-о-де-и-н----ти ч--ац? М--- л- с- о--- и-------- ч----- М-ж- л- с- о-д- и-н-ј-и-и ч-м-ц- -------------------------------- Може ли се овде изнајмити чамац? 0
Mo-- ----e-ov-e-izna--i-- -am--? M--- l- s- o--- i-------- č----- M-ž- l- s- o-d- i-n-j-i-i č-m-c- -------------------------------- Može li se ovde iznajmiti čamac?
Ma surfaks hea meelega. Ј--бих -ад- с----о-/-сур-а-а. Ј- б-- р--- с----- / с------- Ј- б-х р-д- с-р-а- / с-р-а-а- ----------------------------- Ја бих радо сурфао / сурфала. 0
Ja b-- --d---u-fa- / s-rfa--. J- b-- r--- s----- / s------- J- b-h r-d- s-r-a- / s-r-a-a- ----------------------------- Ja bih rado surfao / surfala.
Ma sukelduks hea meelega. Ја-б-х радо рон-- / -онила. Ј- б-- р--- р---- / р------ Ј- б-х р-д- р-н-о / р-н-л-. --------------------------- Ја бих радо ронио / ронила. 0
Ja --h-ra-- -on---/----i--. J- b-- r--- r---- / r------ J- b-h r-d- r-n-o / r-n-l-. --------------------------- Ja bih rado ronio / ronila.
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Ј- -их-ра-- с-и-а- --ск-јала-на в---. Ј- б-- р--- с----- / с------ н- в---- Ј- б-х р-д- с-и-а- / с-и-а-а н- в-д-. ------------------------------------- Ја бих радо скијао / скијала на води. 0
J---ih---d- sk--a--/ s--jal---a---di. J- b-- r--- s----- / s------ n- v---- J- b-h r-d- s-i-a- / s-i-a-a n- v-d-. ------------------------------------- Ja bih rado skijao / skijala na vodi.
Kas siin saab lainelauda laenutada? М--- -- ---и-----ит----с-а-з- -урфање? М--- л- с- и-------- д---- з- с------- М-ж- л- с- и-н-ј-и-и д-с-а з- с-р-а-е- -------------------------------------- Може ли се изнајмити даска за сурфање? 0
M-ž- -- se-i--ajm--i d-sk---a sur--nj-? M--- l- s- i-------- d---- z- s-------- M-ž- l- s- i-n-j-i-i d-s-a z- s-r-a-j-? --------------------------------------- Može li se iznajmiti daska za surfanje?
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? М-же----се-из---м--и опре-а з---о-е-е? М--- л- с- и-------- о----- з- р------ М-ж- л- с- и-н-ј-и-и о-р-м- з- р-њ-њ-? -------------------------------------- Може ли се изнајмити опрема за роњење? 0
M--e l--s- ---aj-iti-opr--a z- -onje--e? M--- l- s- i-------- o----- z- r-------- M-ž- l- s- i-n-j-i-i o-r-m- z- r-n-e-j-? ---------------------------------------- Može li se iznajmiti oprema za ronjenje?
Kas siin saab veesuuski laenutada? Мог- -------зна-ми---во-ен--ск--е? М--- л- с- и-------- в----- с----- М-г- л- с- и-н-ј-и-и в-д-н- с-и-е- ---------------------------------- Могу ли се изнајмити водене скије? 0
Mogu-li se i-n-----i -oden----i-e? M--- l- s- i-------- v----- s----- M-g- l- s- i-n-j-i-i v-d-n- s-i-e- ---------------------------------- Mogu li se iznajmiti vodene skije?
Ma olen alles algaja. Ја---м--е--поч-тн-к. Ј- с-- т-- п-------- Ј- с-м т-к п-ч-т-и-. -------------------- Ја сам тек почетник. 0
Ja ----t-k-po-etn-k. J- s-- t-- p-------- J- s-m t-k p-č-t-i-. -------------------- Ja sam tek početnik.
Ma olen keskmisel tasemel. Ја--а- про-ечн--д-б-р---д-бра. Ј- с-- п------- д---- / д----- Ј- с-м п-о-е-н- д-б-р / д-б-а- ------------------------------ Ја сам просечно добар / добра. 0
Ja sa---ros-č-o---b------o-r-. J- s-- p------- d---- / d----- J- s-m p-o-e-n- d-b-r / d-b-a- ------------------------------ Ja sam prosečno dobar / dobra.
Ma olen sellega juba tuttav. С-ала-и- -е в---с-тим. С------- с- в-- с т--- С-а-а-и- с- в-ћ с т-м- ---------------------- Сналазим се већ с тим. 0
S-a---im--e -e-- - ---. S------- s- v--- s t--- S-a-a-i- s- v-c- s t-m- ----------------------- Snalazim se već s tim.
Kus on suusatõstuk? Г-- -- ски--и--? Г-- ј- с-- л---- Г-е ј- с-и л-ф-? ---------------- Где је ски лифт? 0
G-- -- s-i--ift? G-- j- s-- l---- G-e j- s-i l-f-? ---------------- Gde je ski lift?
Kas sul on suusad kaasas? Им-ш-ли-са --бом --ије? И--- л- с- с---- с----- И-а- л- с- с-б-м с-и-е- ----------------------- Имаш ли са собом скије? 0
Imaš -i s---o-o- --i-e? I--- l- s- s---- s----- I-a- l- s- s-b-m s-i-e- ----------------------- Imaš li sa sobom skije?
Kas sul on suusasaapad kaasas? Имаш л--о--ћу----с---ањ- ту? И--- л- о---- з- с------ т-- И-а- л- о-у-у з- с-и-а-е т-? ---------------------------- Имаш ли обућу за скијање ту? 0
I--- ------ću -a-sk--an---t-? I--- l- o----- z- s------- t-- I-a- l- o-u-́- z- s-i-a-j- t-? ------------------------------ Imaš li obuću za skijanje tu?

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.