Vestmik

et Puhkusetegevused   »   kk Vacation activities

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [қырыз сегіз]

48 [qırız segiz]

Vacation activities

[Belsendi demalıs]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Ж-----й-таз- м-? Ж------ т--- м-- Ж-ғ-ж-й т-з- м-? ---------------- Жағажай таза ма? 0
Jağ-----ta-a ma? J------ t--- m-- J-ğ-j-y t-z- m-? ---------------- Jağajay taza ma?
Kas seal saab supelda? О---е--е-шо-ы-уғ- -ола-ма? О- ж---- ш------- б--- м-- О- ж-р-е ш-м-л-ғ- б-л- м-? -------------------------- Ол жерде шомылуға бола ма? 0
Ol-j-r-e-şo--lw-- b-l- --? O- j---- ş------- b--- m-- O- j-r-e ş-m-l-ğ- b-l- m-? -------------------------- Ol jerde şomılwğa bola ma?
Kas seal suplemine pole ohtlik? О--ж---- ---ыл- қа-і-ті--м-с--е? О- ж---- ш----- қ------ е--- п-- О- ж-р-е ш-м-л- қ-у-п-і е-е- п-? -------------------------------- Ол жерде шомылу қауіпті емес пе? 0
Ol-j-rde--o--l- --wi--- em-s p-? O- j---- ş----- q------ e--- p-- O- j-r-e ş-m-l- q-w-p-i e-e- p-? -------------------------------- Ol jerde şomılw qawipti emes pe?
Kas siin saab päikesevarju laenutada? М--д- к-н-қ-лшат-р-н --л-----с-----а-ма? М---- к-- қ--------- ж---- а--- б--- м-- М-н-а к-н қ-л-а-ы-ы- ж-л-а а-с- б-л- м-? ---------------------------------------- Мұнда күн қолшатырын жалға алса бола ма? 0
Mun-- k-- -ol-a------j-lğ- al---b------? M---- k-- q--------- j---- a--- b--- m-- M-n-a k-n q-l-a-ı-ı- j-l-a a-s- b-l- m-? ---------------------------------------- Munda kün qolşatırın jalğa alsa bola ma?
Kas siin saab lamamistooli laenutada? М-н-- -а-ға-ше-ло-г---с-----а ма? М---- ж---- ш------ а--- б--- м-- М-н-а ж-л-а ш-з-о-г а-с- б-л- м-? --------------------------------- Мұнда жалға шезлонг алса бола ма? 0
M--d---alğa --zl-ng --sa------ma? M---- j---- ş------ a--- b--- m-- M-n-a j-l-a ş-z-o-g a-s- b-l- m-? --------------------------------- Munda jalğa şezlong alsa bola ma?
Kas siin saab paati laenutada? Мұ-да----ғ- қай-қ -лс- -о---м-? М---- ж---- қ---- а--- б--- м-- М-н-а ж-л-а қ-й-қ а-с- б-л- м-? ------------------------------- Мұнда жалға қайық алса бола ма? 0
M--da-j---a--a--- --sa-b-la-m-? M---- j---- q---- a--- b--- m-- M-n-a j-l-a q-y-q a-s- b-l- m-? ------------------------------- Munda jalğa qayıq alsa bola ma?
Ma surfaks hea meelega. Мен с-р--н------й--лыса- ед--. М-- с--------- а-------- е---- М-н с-р-и-г-е- а-н-л-с-р е-і-. ------------------------------ Мен серфингпен айналысар едім. 0
M-- s-r--n---- -yn-lıs-- ---m. M-- s--------- a-------- e---- M-n s-r-ï-g-e- a-n-l-s-r e-i-. ------------------------------ Men serfïngpen aynalısar edim.
Ma sukelduks hea meelega. Ме--суға ----і-ем-де- --і-. М-- с--- с------- д-- е---- М-н с-ғ- с-ң-і-е- д-п е-і-. --------------------------- Мен суға сүңгісем деп едім. 0
M-- sw--------s-m---p e-i-. M-- s--- s------- d-- e---- M-n s-ğ- s-ñ-i-e- d-p e-i-. --------------------------- Men swğa süñgisem dep edim.
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Су -а-ғ---н т-п-ем -е--едім. С- ш------- т----- д-- е---- С- ш-ң-ы-ы- т-п-е- д-п е-і-. ---------------------------- Су шаңғысын тепсем деп едім. 0
Sw -a-ğıs-- teps-m -e- e--m. S- ş------- t----- d-- e---- S- ş-ñ-ı-ı- t-p-e- d-p e-i-. ---------------------------- Sw şañğısın tepsem dep edim.
Kas siin saab lainelauda laenutada? Серфи-г -а-та--н-жалғ--алу-- ---- м-? С------ т------- ж---- а---- б--- м-- С-р-и-г т-қ-а-ы- ж-л-а а-у-а б-л- м-? ------------------------------------- Серфинг тақтасын жалға алуға бола ма? 0
S-r--------t--ı- j---- a-wğa -o-a-ma? S------ t------- j---- a---- b--- m-- S-r-ï-g t-q-a-ı- j-l-a a-w-a b-l- m-? ------------------------------------- Serfïng taqtasın jalğa alwğa bola ma?
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Д-------ке-е--жарақт-рын жалғ- а---- б--- ма? Д------ к--------------- ж---- а---- б--- м-- Д-й-и-г к-р-к-ж-р-қ-а-ы- ж-л-а а-у-а б-л- м-? --------------------------------------------- Дайвинг керек-жарақтарын жалға алуға бола ма? 0
Da--ïn- -e----jar--t--ın---lğ----w-a-b--- -a? D------ k--------------- j---- a---- b--- m-- D-y-ï-g k-r-k-j-r-q-a-ı- j-l-a a-w-a b-l- m-? --------------------------------------------- Dayvïng kerek-jaraqtarın jalğa alwğa bola ma?
Kas siin saab veesuuski laenutada? С--ша---сын----ға --уғ- -о---- м-? С- ш------- ж---- а---- б----- м-- С- ш-ң-ы-ы- ж-л-а а-у-а б-л-д- м-? ---------------------------------- Су шаңғысын жалға алуға болады ма? 0
Sw---ñ-ıs-n j-l-a al-ğa--ol-----a? S- ş------- j---- a---- b----- m-- S- ş-ñ-ı-ı- j-l-a a-w-a b-l-d- m-? ---------------------------------- Sw şañğısın jalğa alwğa boladı ma?
Ma olen alles algaja. М-- --ді үйр-ніп-жатырм--. М-- е--- ү------ ж-------- М-н е-д- ү-р-н-п ж-т-р-ы-. -------------------------- Мен енді үйреніп жатырмын. 0
M-n --d- -yren-p----ı----. M-- e--- ü------ j-------- M-n e-d- ü-r-n-p j-t-r-ı-. -------------------------- Men endi üyrenip jatırmın.
Ma olen keskmisel tasemel. М-ні--де--ейім-ор-а-а. М---- д------- о------ М-н-ң д-ң-е-і- о-т-ш-. ---------------------- Менің деңгейім орташа. 0
Me--ñ----------ortaş-. M---- d------- o------ M-n-ñ d-ñ-e-i- o-t-ş-. ---------------------- Meniñ deñgeyim ortaşa.
Ma olen sellega juba tuttav. Ме--м--ы -а-с---і---і-. М-- м--- ж---- б------- М-н м-н- ж-қ-ы б-л-м-н- ----------------------- Мен мұны жақсы білемін. 0
M-n--unı -aq-ı ----m-n. M-- m--- j---- b------- M-n m-n- j-q-ı b-l-m-n- ----------------------- Men munı jaqsı bilemin.
Kus on suusatõstuk? Ш-ңғы кө--------қа--а? Ш---- к-------- қ----- Ш-ң-ы к-т-р-і-і қ-й-а- ---------------------- Шаңғы көтергіші қайда? 0
Şañğ- -----g-----a--a? Ş---- k-------- q----- Ş-ñ-ı k-t-r-i-i q-y-a- ---------------------- Şañğı kötergişi qayda?
Kas sul on suusad kaasas? Ша-ғың-ы--л-----дің---? Ш------- а-- к----- б-- Ш-ң-ы-д- а-а к-л-і- б-? ----------------------- Шаңғыңды ала келдің бе? 0
Ş-ñğ---ı-a-- --ld-ñ --? Ş------- a-- k----- b-- Ş-ñ-ı-d- a-a k-l-i- b-? ----------------------- Şañğıñdı ala keldiñ be?
Kas sul on suusasaapad kaasas? Шаң---бәте---с-н --а --л--- бе? Ш---- б--------- а-- к----- б-- Ш-ң-ы б-т-ң-е-і- а-а к-л-і- б-? ------------------------------- Шаңғы бәтеңкесін ала келдің бе? 0
Şañ-ı bä---k------la-k---i- -e? Ş---- b--------- a-- k----- b-- Ş-ñ-ı b-t-ñ-e-i- a-a k-l-i- b-? ------------------------------- Şañğı bäteñkesin ala keldiñ be?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.