Vestmik

et Puhkusetegevused   »   be Заняткі на адпачынку

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [сорак восем]

48 [sorak vosem]

Заняткі на адпачынку

[Zanyatkі na adpachynku]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Пля- ч---ы? П--- ч----- П-я- ч-с-ы- ----------- Пляж чысты? 0
P--azh--h----? P----- c------ P-y-z- c-y-t-? -------------- Plyazh chysty?
Kas seal saab supelda? Та- м--на----ац-а? Т-- м---- к------- Т-м м-ж-а к-п-ц-а- ------------------ Там можна купацца? 0
T---m-z--- ku-ats-sa? T-- m----- k--------- T-m m-z-n- k-p-t-t-a- --------------------- Tam mozhna kupatstsa?
Kas seal suplemine pole ohtlik? Ці--------а т---к-п--ца? Ц- б------- т-- к------- Ц- б-с-е-н- т-м к-п-ц-а- ------------------------ Ці бяспечна там купацца? 0
T-- b-a-pe-hna--am ----ts---? T-- b--------- t-- k--------- T-і b-a-p-c-n- t-m k-p-t-t-a- ----------------------------- Tsі byaspechna tam kupatstsa?
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Ц- мо-н- ту- у--ць-на-ра-ат-п--асо--а- -онц-? Ц- м---- т-- у---- н------- п------ а- с----- Ц- м-ж-а т-т у-я-ь н-п-а-а- п-р-с-н а- с-н-а- --------------------------------------------- Ці можна тут узяць напракат парасон ад сонца? 0
Ts- -ozhna -----zy---- --pra------r-son -----nts-? T-- m----- t-- u------ n------- p------ a- s------ T-і m-z-n- t-t u-y-t-’ n-p-a-a- p-r-s-n a- s-n-s-? -------------------------------------------------- Tsі mozhna tut uzyats’ naprakat parason ad sontsa?
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Ц--м--н- т-т----ц---а-ра-ат -эзло-г? Ц- м---- т-- у---- н------- ш------- Ц- м-ж-а т-т у-я-ь н-п-а-а- ш-з-о-г- ------------------------------------ Ці можна тут узяць напракат шэзлонг? 0
T-і -oz-na---t --ya-s’ ---rak-- s----on-? T-- m----- t-- u------ n------- s-------- T-і m-z-n- t-t u-y-t-’ n-p-a-a- s-e-l-n-? ----------------------------------------- Tsі mozhna tut uzyats’ naprakat shezlong?
Kas siin saab paati laenutada? Ц- ---на тут---яц- -ап--ка---о---? Ц- м---- т-- у---- н------- л----- Ц- м-ж-а т-т у-я-ь н-п-а-а- л-д-у- ---------------------------------- Ці можна тут узяць напракат лодку? 0
T-і -o-h----ut uzyats---ap-akat lo-ku? T-- m----- t-- u------ n------- l----- T-і m-z-n- t-t u-y-t-’ n-p-a-a- l-d-u- -------------------------------------- Tsі mozhna tut uzyats’ naprakat lodku?
Ma surfaks hea meelega. Я б --------------- - з---ла---с--ф-н-а-. Я б а------ з------ / з------- с--------- Я б а-в-т-а з-н-ў-я / з-н-л-с- с-р-і-г-м- ----------------------------------------- Я б ахвотна заняўся / занялася сёрфінгам. 0
Ya b akhv--n------a--y- / za-ya-a-ya s-rf----m. Y- b a------- z-------- / z--------- s--------- Y- b a-h-o-n- z-n-a-s-a / z-n-a-a-y- s-r-і-g-m- ----------------------------------------------- Ya b akhvotna zanyausya / zanyalasya serfіngam.
Ma sukelduks hea meelega. Я-- а-в-т---п-----ў / п-н-ра-а. Я б а------ п------ / п-------- Я б а-в-т-а п-н-р-ў / п-н-р-л-. ------------------------------- Я б ахвотна паныраў / панырала. 0
Y- - ak---tna-panyr-u-/ --n--a-a. Y- b a------- p------ / p-------- Y- b a-h-o-n- p-n-r-u / p-n-r-l-. --------------------------------- Ya b akhvotna panyrau / panyrala.
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Я-------тна-пака-аўся-- п--а-ал--- на -одн-- ---ах. Я б а------ п-------- / п--------- н- в----- л----- Я б а-в-т-а п-к-т-ў-я / п-к-т-л-с- н- в-д-ы- л-ж-х- --------------------------------------------------- Я б ахвотна пакатаўся / пакаталася на водных лыжах. 0
Y-----k-vo--a pa-a---s-- ---a-a---asy- na -odn--h-lyz-a--. Y- b a------- p--------- / p---------- n- v------ l------- Y- b a-h-o-n- p-k-t-u-y- / p-k-t-l-s-a n- v-d-y-h l-z-a-h- ---------------------------------------------------------- Ya b akhvotna pakatausya / pakatalasya na vodnykh lyzhakh.
Kas siin saab lainelauda laenutada? Ц- мо--а--з-ц- -а--акат-д-ш-- дл- --р--н-у? Ц- м---- ў---- н------- д---- д-- с-------- Ц- м-ж-а ў-я-ь н-п-а-а- д-ш-у д-я с-р-і-г-? ------------------------------------------- Ці можна ўзяць напракат дошку для сёрфінгу? 0
Ts--m--hn--uz---s--n-pr---- -os--u ---- --rfіngu? T-- m----- u------ n------- d----- d--- s-------- T-і m-z-n- u-y-t-’ n-p-a-a- d-s-k- d-y- s-r-і-g-? ------------------------------------------------- Tsі mozhna uzyats’ naprakat doshku dlya serfіngu?
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Ц--мо-на -з--ь--а-р--ат-ры-тунак-дл- па-в----га -л--а---? Ц- м---- ў---- н------- р------- д-- п--------- п-------- Ц- м-ж-а ў-я-ь н-п-а-а- р-ш-у-а- д-я п-д-о-н-г- п-а-а-н-? --------------------------------------------------------- Ці можна ўзяць напракат рыштунак для падводнага плавання? 0
T---mo---a -z-at-’ ---r-k---r-shtun-k-dl----a---dn-ga-pl-v--ny-? T-- m----- u------ n------- r-------- d--- p--------- p--------- T-і m-z-n- u-y-t-’ n-p-a-a- r-s-t-n-k d-y- p-d-o-n-g- p-a-a-n-a- ---------------------------------------------------------------- Tsі mozhna uzyats’ naprakat ryshtunak dlya padvodnaga plavannya?
Kas siin saab veesuuski laenutada? Ц- -о-на ў-я-ь нап--кат-в-д--- л--ы? Ц- м---- ў---- н------- в----- л---- Ц- м-ж-а ў-я-ь н-п-а-а- в-д-ы- л-ж-? ------------------------------------ Ці можна ўзяць напракат водныя лыжы? 0
Ts---o-hna -z---s’ n-p--k----od--ya -y-h-? T-- m----- u------ n------- v------ l----- T-і m-z-n- u-y-t-’ n-p-a-a- v-d-y-a l-z-y- ------------------------------------------ Tsі mozhna uzyats’ naprakat vodnyya lyzhy?
Ma olen alles algaja. Я-т---кі---чаткове-. Я т----- п---------- Я т-л-к- п-ч-т-о-е-. -------------------- Я толькі пачатковец. 0
Y---o-’kі pac-at-ov--s. Y- t----- p------------ Y- t-l-k- p-c-a-k-v-t-. ----------------------- Ya tol’kі pachatkovets.
Ma olen keskmisel tasemel. У мя-- --рэдні---р---н-. У м--- с------ ў-------- У м-н- с-р-д-і ў-р-в-н-. ------------------------ У мяне сярэдні ўзровень. 0
U my--- s--r---і --ro-en-. U m---- s------- u-------- U m-a-e s-a-e-n- u-r-v-n-. -------------------------- U myane syarednі uzroven’.
Ma olen sellega juba tuttav. Я---гэтым---- -а--і--ю--. Я ў г---- у-- р---------- Я ў г-т-м у-о р-з-і-а-с-. ------------------------- Я ў гэтым ужо разбіраюся. 0
Ya-u--etym u-h---a-----yusya. Y- u g---- u--- r------------ Y- u g-t-m u-h- r-z-і-a-u-y-. ----------------------------- Ya u getym uzho razbіrayusya.
Kus on suusatõstuk? Д----а----і-ца--ад--м--к-для-л----к--? Д-- н--------- п-------- д-- л-------- Д-е н-х-д-і-ц- п-д-ё-н-к д-я л-ж-і-а-? -------------------------------------- Дзе находзіцца пад’ёмнік для лыжнікаў? 0
D----a--odzі--tsa -----m-іk -l-- -y-h----u? D-- n------------ p-------- d--- l--------- D-e n-k-o-z-t-t-a p-d-e-n-k d-y- l-z-n-k-u- ------------------------------------------- Dze nakhodzіtstsa pad’emnіk dlya lyzhnіkau?
Kas sul on suusad kaasas? Ц- -сць-у-ц--е-з ---ой --жы? Ц- ё--- у ц--- з с---- л---- Ц- ё-ц- у ц-б- з с-б-й л-ж-? ---------------------------- Ці ёсць у цябе з сабой лыжы? 0
Ts- --s--- u t-ya-e-- -ab---l-zhy? T-- y----- u t----- z s---- l----- T-і y-s-s- u t-y-b- z s-b-y l-z-y- ---------------------------------- Tsі yosts’ u tsyabe z saboy lyzhy?
Kas sul on suusasaapad kaasas? Ці-ёсц--- ---е-з -аб-й лыж-ы -б---к? Ц- ё--- у ц--- з с---- л---- а------ Ц- ё-ц- у ц-б- з с-б-й л-ж-ы а-у-а-? ------------------------------------ Ці ёсць у цябе з сабой лыжны абутак? 0
T-і y--ts-----------z-s--o- -yzh-y -----k? T-- y----- u t----- z s---- l----- a------ T-і y-s-s- u t-y-b- z s-b-y l-z-n- a-u-a-? ------------------------------------------ Tsі yosts’ u tsyabe z saboy lyzhny abutak?

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.