Vestmik

et Omadussõnad 3   »   de Adjektive 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [achtzig]

Adjektive 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Tal on koer. Si--h---ei--n -un-. S-- h-- e---- H---- S-e h-t e-n-n H-n-. ------------------- Sie hat einen Hund. 0
See koer on suur. D-r -u-- -s--gr--. D-- H--- i-- g---- D-r H-n- i-t g-o-. ------------------ Der Hund ist groß. 0
Tal on suur koer. S-e --t--i-en -r---n---nd. S-- h-- e---- g----- H---- S-e h-t e-n-n g-o-e- H-n-. -------------------------- Sie hat einen großen Hund. 0
Tal on maja. Si--h-t-e---Haus. S-- h-- e-- H---- S-e h-t e-n H-u-. ----------------- Sie hat ein Haus. 0
See maja on väike. Da---a-- --t-kle--. D-- H--- i-- k----- D-s H-u- i-t k-e-n- ------------------- Das Haus ist klein. 0
Tal on väike maja. Si----- ei--kle---s H-us. S-- h-- e-- k------ H---- S-e h-t e-n k-e-n-s H-u-. ------------------------- Sie hat ein kleines Haus. 0
Ta elab hotellis. Er w-hnt -n -i-em------. E- w---- i- e---- H----- E- w-h-t i- e-n-m H-t-l- ------------------------ Er wohnt in einem Hotel. 0
See hotell on odav. D-s Ho--l i---bil-i-. D-- H---- i-- b------ D-s H-t-l i-t b-l-i-. --------------------- Das Hotel ist billig. 0
Ta elab odavas hotellis. E----h-t--n -i--m bil-i----Ho-e-. E- w---- i- e---- b------- H----- E- w-h-t i- e-n-m b-l-i-e- H-t-l- --------------------------------- Er wohnt in einem billigen Hotel. 0
Tal on auto. Er-h-- ei--A-to. E- h-- e-- A---- E- h-t e-n A-t-. ---------------- Er hat ein Auto. 0
See auto on kallis. Da- -uto i-t -eu-r. D-- A--- i-- t----- D-s A-t- i-t t-u-r- ------------------- Das Auto ist teuer. 0
Tal on kallis auto. Er--a--ei--t----s-Aut-. E- h-- e-- t----- A---- E- h-t e-n t-u-e- A-t-. ----------------------- Er hat ein teures Auto. 0
Ta loeb romaani. E---ie-t-eine---oma-. E- l---- e---- R----- E- l-e-t e-n-n R-m-n- --------------------- Er liest einen Roman. 0
See romaan on igav. D-- --ma- is---a--w-i-i-. D-- R---- i-- l---------- D-r R-m-n i-t l-n-w-i-i-. ------------------------- Der Roman ist langweilig. 0
Ta loeb igavat romaani. Er-lie-t --ne--lan-----ig-n----an. E- l---- e---- l----------- R----- E- l-e-t e-n-n l-n-w-i-i-e- R-m-n- ---------------------------------- Er liest einen langweiligen Roman. 0
Ta vaatab filmi. Si--si--- -i-en-F-l-. S-- s---- e---- F---- S-e s-e-t e-n-n F-l-. --------------------- Sie sieht einen Film. 0
See film on põnev. Der F----is---pann-n-. D-- F--- i-- s-------- D-r F-l- i-t s-a-n-n-. ---------------------- Der Film ist spannend. 0
Ta vaatab põnevat filmi. Si- -ieh- --n----p-nnenden Fi-m. S-- s---- e---- s--------- F---- S-e s-e-t e-n-n s-a-n-n-e- F-l-. -------------------------------- Sie sieht einen spannenden Film. 0

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....