Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   de Fragen – Vergangenheit 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [sechsundachtzig]

Fragen – Vergangenheit 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Wel--e K-a-at----a-- -- get-a-en? W----- K------- h--- d- g-------- W-l-h- K-a-a-t- h-s- d- g-t-a-e-? --------------------------------- Welche Krawatte hast du getragen? 0
Millise auto sa ostsid? W--c-es-A-to--a---du ---a---? W------ A--- h--- d- g------- W-l-h-s A-t- h-s- d- g-k-u-t- ----------------------------- Welches Auto hast du gekauft? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Welc-----i--ng h--t d--a---nie--? W----- Z------ h--- d- a--------- W-l-h- Z-i-u-g h-s- d- a-o-n-e-t- --------------------------------- Welche Zeitung hast du abonniert? 0
Keda te nägite? W-n --------e---s--e-? W-- h---- S-- g------- W-n h-b-n S-e g-s-h-n- ---------------------- Wen haben Sie gesehen? 0
Kellega te kohtusite? W-n-h--en-Si---e-----e-? W-- h---- S-- g--------- W-n h-b-n S-e g-t-o-f-n- ------------------------ Wen haben Sie getroffen? 0
Kelle te ära tundsite? W------en ------ka-nt? W-- h---- S-- e------- W-n h-b-n S-e e-k-n-t- ---------------------- Wen haben Sie erkannt? 0
Millal te ärkasite? W-n--si-d--i- ---ge--and-n? W--- s--- S-- a------------ W-n- s-n- S-e a-f-e-t-n-e-? --------------------------- Wann sind Sie aufgestanden? 0
Millal te alustasite? Wann --ben Sie---go--en? W--- h---- S-- b-------- W-n- h-b-n S-e b-g-n-e-? ------------------------ Wann haben Sie begonnen? 0
Millal te lõpetasite? Wa----a-e- -ie au-ge----? W--- h---- S-- a--------- W-n- h-b-n S-e a-f-e-ö-t- ------------------------- Wann haben Sie aufgehört? 0
Miks te ärkasite? W------i-d Sie-a-f---a--t? W---- s--- S-- a---------- W-r-m s-n- S-e a-f-e-a-h-? -------------------------- Warum sind Sie aufgewacht? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? W-----sind Si- Le---r g-w-r-e-? W---- s--- S-- L----- g-------- W-r-m s-n- S-e L-h-e- g-w-r-e-? ------------------------------- Warum sind Sie Lehrer geworden? 0
Miks te takso võtsite? War----ab---Sie-e-n--a-i --no-me-? W---- h---- S-- e-- T--- g-------- W-r-m h-b-n S-e e-n T-x- g-n-m-e-? ---------------------------------- Warum haben Sie ein Taxi genommen? 0
Kust te tulite? W--er s-n--Si--ge----e-? W---- s--- S-- g-------- W-h-r s-n- S-e g-k-m-e-? ------------------------ Woher sind Sie gekommen? 0
Kuhu te läksite? Woh-n si-- Sie g-ga-ge-? W---- s--- S-- g-------- W-h-n s-n- S-e g-g-n-e-? ------------------------ Wohin sind Sie gegangen? 0
Kus te olite? W--sin- --- g---sen? W- s--- S-- g------- W- s-n- S-e g-w-s-n- -------------------- Wo sind Sie gewesen? 0
Keda sa aitasid? W-m-h--- d--geh--f-n? W-- h--- d- g-------- W-m h-s- d- g-h-l-e-? --------------------- Wem hast du geholfen? 0
Kellele sa kirjutasid? W------t-du g--c--ieb-n? W-- h--- d- g----------- W-m h-s- d- g-s-h-i-b-n- ------------------------ Wem hast du geschrieben? 0
Kellele sa vastasid? Wem--ast d--g-antworte-? W-- h--- d- g----------- W-m h-s- d- g-a-t-o-t-t- ------------------------ Wem hast du geantwortet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...