Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   de Nebensätze mit ob

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [dreiundneunzig]

Nebensätze mit ob

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ic- --i- ni-ht--o- e--m-c---i---. Ich weiß nicht, ob er mich liebt. I-h w-i- n-c-t- o- e- m-c- l-e-t- --------------------------------- Ich weiß nicht, ob er mich liebt. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ic- ---ß -ic--- ob ---zu-üc---m--. Ich weiß nicht, ob er zurückkommt. I-h w-i- n-c-t- o- e- z-r-c-k-m-t- ---------------------------------- Ich weiß nicht, ob er zurückkommt. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ic- -e-- -----,--b er-m-ch-a-r--t. Ich weiß nicht, ob er mich anruft. I-h w-i- n-c-t- o- e- m-c- a-r-f-. ---------------------------------- Ich weiß nicht, ob er mich anruft. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ob-er mich ---l --e-t? Ob er mich wohl liebt? O- e- m-c- w-h- l-e-t- ---------------------- Ob er mich wohl liebt? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Ob -r-woh--zu---k-o--t? Ob er wohl zurückkommt? O- e- w-h- z-r-c-k-m-t- ----------------------- Ob er wohl zurückkommt? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? O-----m--- -oh- --r-ft? Ob er mich wohl anruft? O- e- m-c- w-h- a-r-f-? ----------------------- Ob er mich wohl anruft? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I-- f--ge----h,-ob er an ---- de--t. Ich frage mich, ob er an mich denkt. I-h f-a-e m-c-, o- e- a- m-c- d-n-t- ------------------------------------ Ich frage mich, ob er an mich denkt. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I---f---- -ic---ob -- e-n--a----- -a-. Ich frage mich, ob er eine andere hat. I-h f-a-e m-c-, o- e- e-n- a-d-r- h-t- -------------------------------------- Ich frage mich, ob er eine andere hat. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I-----ag- --c-,-o--er l--t. Ich frage mich, ob er lügt. I-h f-a-e m-c-, o- e- l-g-. --------------------------- Ich frage mich, ob er lügt. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Ob-e---o----n m-c----nk-? Ob er wohl an mich denkt? O- e- w-h- a- m-c- d-n-t- ------------------------- Ob er wohl an mich denkt? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O--e----hl eine a--e-e-h-t? Ob er wohl eine andere hat? O- e- w-h- e-n- a-d-r- h-t- --------------------------- Ob er wohl eine andere hat? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O- -- wohl---e----r--i------? Ob er wohl die Wahrheit sagt? O- e- w-h- d-e W-h-h-i- s-g-? ----------------------------- Ob er wohl die Wahrheit sagt? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Ic--zwe-f--e- ---er--ic----rkl--- ---. Ich zweifele, ob er mich wirklich mag. I-h z-e-f-l-, o- e- m-c- w-r-l-c- m-g- -------------------------------------- Ich zweifele, ob er mich wirklich mag. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Ic- zwe--el-- ---e--------h--ibt. Ich zweifele, ob er mir schreibt. I-h z-e-f-l-, o- e- m-r s-h-e-b-. --------------------------------- Ich zweifele, ob er mir schreibt. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I-h -wei---e--o--e- mi-----i--t--. Ich zweifele, ob er mich heiratet. I-h z-e-f-l-, o- e- m-c- h-i-a-e-. ---------------------------------- Ich zweifele, ob er mich heiratet. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ob er mich wohl wir---ch -ag? Ob er mich wohl wirklich mag? O- e- m-c- w-h- w-r-l-c- m-g- ----------------------------- Ob er mich wohl wirklich mag? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? O- e--mir --hl --hr--bt? Ob er mir wohl schreibt? O- e- m-r w-h- s-h-e-b-? ------------------------ Ob er mir wohl schreibt? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Ob-e- --c--wo-----ir--et? Ob er mich wohl heiratet? O- e- m-c- w-h- h-i-a-e-? ------------------------- Ob er mich wohl heiratet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...