Vestmik

et Minevik 1   »   de Vergangenheit 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [einundachtzig]

Vergangenheit 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
kirjutama s-hre-ben s-------- s-h-e-b-n --------- schreiben 0
Ta kirjutas kirja. Er----r--b ei------ie-. E- s------ e---- B----- E- s-h-i-b e-n-n B-i-f- ----------------------- Er schrieb einen Brief. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Un- --- s-h--e- --n---a---. U-- s-- s------ e--- K----- U-d s-e s-h-i-b e-n- K-r-e- --------------------------- Und sie schrieb eine Karte. 0
lugema l--en l---- l-s-n ----- lesen 0
Ta luges ajakirja. Er---s--in--I-l-s-r-----. E- l-- e--- I------------ E- l-s e-n- I-l-s-r-e-t-. ------------------------- Er las eine Illustrierte. 0
Ja ta luges raamatut. U-- ------s-e-n-Bu-h. U-- s-- l-- e-- B---- U-d s-e l-s e-n B-c-. --------------------- Und sie las ein Buch. 0
võtma ne-men n----- n-h-e- ------ nehmen 0
Ta võttis sigareti. Er-na-- e--- -i--r-t--. E- n--- e--- Z--------- E- n-h- e-n- Z-g-r-t-e- ----------------------- Er nahm eine Zigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Sie na-m -i--St-c--S-ho-o--d-. S-- n--- e-- S---- S---------- S-e n-h- e-n S-ü-k S-h-k-l-d-. ------------------------------ Sie nahm ein Stück Schokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Er-w-r------u----er-si----- --e-. E- w-- u------ a--- s-- w-- t---- E- w-r u-t-e-, a-e- s-e w-r t-e-. --------------------------------- Er war untreu, aber sie war treu. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. E- --r ---l---b-r--ie-war -le---g. E- w-- f---- a--- s-- w-- f------- E- w-r f-u-, a-e- s-e w-r f-e-ß-g- ---------------------------------- Er war faul, aber sie war fleißig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E----r--------e--sie--ar--eich. E- w-- a--- a--- s-- w-- r----- E- w-r a-m- a-e- s-e w-r r-i-h- ------------------------------- Er war arm, aber sie war reich. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. E- -at-e-kei- Ge--,-s-n--r--S--u--e-. E- h---- k--- G---- s------ S-------- E- h-t-e k-i- G-l-, s-n-e-n S-h-l-e-. ------------------------------------- Er hatte kein Geld, sondern Schulden. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Er h--t- ---n G-ü--- --n-er- -e--. E- h---- k--- G----- s------ P---- E- h-t-e k-i- G-ü-k- s-n-e-n P-c-. ---------------------------------- Er hatte kein Glück, sondern Pech. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. E- h--t- k-in-n--rf-------n-----M-s--r-o-g. E- h---- k----- E------ s------ M---------- E- h-t-e k-i-e- E-f-l-, s-n-e-n M-s-e-f-l-. ------------------------------------------- Er hatte keinen Erfolg, sondern Misserfolg. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. E- w---ni-h--z--ri-den,-son-er- ---uf--e-en. E- w-- n---- z--------- s------ u----------- E- w-r n-c-t z-f-i-d-n- s-n-e-n u-z-f-i-d-n- -------------------------------------------- Er war nicht zufrieden, sondern unzufrieden. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Er-----n-ch--g--ck--c-,---nder- ---lü-kl-ch. E- w-- n---- g--------- s------ u----------- E- w-r n-c-t g-ü-k-i-h- s-n-e-n u-g-ü-k-i-h- -------------------------------------------- Er war nicht glücklich, sondern unglücklich. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E- war-n---- sy----his--- sond-rn---sy-pa-hi-ch. E- w-- n---- s----------- s------ u------------- E- w-r n-c-t s-m-a-h-s-h- s-n-e-n u-s-m-a-h-s-h- ------------------------------------------------ Er war nicht sympathisch, sondern unsympathisch. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...