Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fa ‫آشنا شدن‬

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

‫3 [سه]‬

3 [se]

‫آشنا شدن‬

‫aashnaa shodan‬‬‬

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Tere! ‫سل-م‬ ‫_____ ‫-ل-م- ------ ‫سلام‬ 0
‫--laa-‬-‬ ‫_________ ‫-a-a-m-‬- ---------- ‫salaam‬‬‬
Tere päevast! ‫رو- --ی--‬ ‫___ ب_____ ‫-و- ب-ی-!- ----------- ‫روز بخیر!‬ 0
‫--o- -e--ey---‬‬ ‫____ b__________ ‫-o-z b-k-e-r-‬-‬ ----------------- ‫rooz bekheyr!‬‬‬
Kuidas läheb? ‫حال--چط--ه--- --و--‬ ‫____ چ_____ / چ_____ ‫-ا-ت چ-و-ه- / چ-و-ی- --------------------- ‫حالت چطوره؟ / چطوری‬ 0
‫-a-l-t----to-e---/ chet-ri‬-‬ ‫______ c________ / c_________ ‫-a-l-t c-e-o-e-? / c-e-o-i-‬- ------------------------------ ‫haalat chetoreh? / chetori‬‬‬
Tulete te Euroopast? D- --u--o-e --om-Eu-o-e? D_ y__ c___ f___ E______ D- y-u c-m- f-o- E-r-p-? ------------------------ Do you come from Europe? 0
‫sh---a az--a-r---a-m----ee--‬-‬ ‫______ a_ a_______ m___________ ‫-h-m-a a- a-m-i-a- m---a-e-?-‬- -------------------------------- ‫shomaa az aamrikaa mi-aaeed?‬‬‬
Tulete te Ameerikast? ‫-ما--ز ---ی-ا -ی-آ---؟‬ ‫___ ا_ ا_____ م_______ ‫-م- ا- ا-ر-ک- م-‌-ی-د-‬ ------------------------ ‫شما از امریکا می‌آیید؟‬ 0
‫sh---- a- -a-i---i-aa-----‬‬ ‫______ a_ a____ m___________ ‫-h-m-a a- a-s-a m---a-e-?-‬- ----------------------------- ‫shomaa az aasia mi-aaeed?‬‬‬
Tulete te Aasiast? ‫شم- ------ا--ی‌آیی-؟‬ ‫___ ا_ آ___ م_______ ‫-م- ا- آ-ی- م-‌-ی-د-‬ ---------------------- ‫شما از آسیا می‌آیید؟‬ 0
‫--- k----m-h-t-l--g-aama----arid?-‬‬ ‫___ k_____ h____ e_______ d_________ ‫-a- k-d-a- h-t-l e-h-a-a- d-a-i-?-‬- ------------------------------------- ‫dar kodaam hotel eghaamat daarid?‬‬‬
Millises hotellis te peatute? ‫-ر --ام-----اقا-ت دا-ی-؟‬ ‫__ ک___ ه__ ا____ د______ ‫-ر ک-ا- ه-ل ا-ا-ت د-ر-د-‬ -------------------------- ‫در کدام هتل اقامت دارید؟‬ 0
‫--e-hadr ----g--am--e-aan d-r -e-jaa -i-go---ad?-‬‬ ‫________ a_ e____________ d__ e_____ m_____________ ‫-h-g-a-r a- e-h-a-a-e-a-n d-r e-n-a- m---o-a-a-?-‬- ---------------------------------------------------- ‫cheghadr az eghaamatetaan dar eenjaa mi-gozarad?‬‬‬
Kui kaua te siin juba olete? ‫چ--ر--ز --ا-تت-ن--ر -ینج- --‌--رد؟‬ ‫____ ا_ ا_______ د_ ا____ م_______ ‫-ق-ر ا- ا-ا-ت-ا- د- ا-ن-ا م-‌-ذ-د-‬ ------------------------------------ ‫چقدر از اقامتتان در اینجا می‌گذرد؟‬ 0
‫---g-adr-e-n--a-mi-m--n-d-‬-‬ ‫________ e_____ m____________ ‫-h-g-a-r e-n-a- m---a-n-d-‬-‬ ------------------------------ ‫cheghadr eenjaa mi-maanid?‬‬‬
Kui kauaks te jääte? ‫-قد- اینجا ---م--ید-‬ ‫____ ا____ م________ ‫-ق-ر ا-ن-ا م-‌-ا-ی-؟- ---------------------- ‫چقدر اینجا می‌مانید؟‬ 0
‫-z------a-k--sh-ta-n-mi--eid-‬‬‬ ‫__ e_____ k_________ m__________ ‫-z e-n-a- k-o-h-t-a- m---e-d-‬-‬ --------------------------------- ‫az eenjaa khoshetaan mi-aeid?‬‬‬
Kas teile meeldib siin? ‫ا----نج- خوش-ان--ی-----‬ ‫__ ا____ خ_____ م______ ‫-ز ا-ن-ا خ-ش-ا- م-‌-ی-؟- ------------------------- ‫از اینجا خوشتان می‌آید؟‬ 0
‫s-ri-be ma---eza-id!‬-‬ ‫____ b_ m__ b__________ ‫-a-i b- m-n b-z-n-d-‬-‬ ------------------------ ‫sari be man bezanid!‬‬‬
Olete te siin puhkusel? Are-you-her- -n -a-a-ion? A__ y__ h___ o_ v________ A-e y-u h-r- o- v-c-t-o-? ------------------------- Are you here on vacation? 0
‫i------e--m-n-ast.‬-‬ ‫__ a_____ m__ a______ ‫-n a-d-e- m-n a-t-‬-‬ ---------------------- ‫in aadres man ast.‬‬‬
Külastage mind kunagi! ‫-ری-ب- م--ب---د-‬ ‫___ ب_ م_ ب______ ‫-ر- ب- م- ب-ن-د-‬ ------------------ ‫سری به من بزنید!‬ 0
‫fa-daa-h-mdig-- r- m--b--i--‬-‬ ‫______ h_______ r_ m___________ ‫-a-d-a h-m-i-a- r- m---i-i-?-‬- -------------------------------- ‫fardaa hamdigar ra mi-binim?‬‬‬
Siin on minu aadress. ‫این آ-----ن-اس--‬ ‫___ آ___ م_ ا____ ‫-ی- آ-ر- م- ا-ت-‬ ------------------ ‫این آدرس من است.‬ 0
‫m----se---,--an ---- --a-a-.‬‬‬ ‫___________ m__ k___ d_________ ‫-o-a-s-f-m- m-n k-a- d-a-a-.-‬- -------------------------------- ‫motaasefam, man kaar daaram.‬‬‬
Kas näeme homme? ‫--------ی-ر-ر--م-‌ب-----‬ ‫____ ه_____ ر_ م________ ‫-ر-ا ه-د-گ- ر- م-‌-ی-ی-؟- -------------------------- ‫فردا همدیگر را می‌بینیم؟‬ 0
‫k-od-ah-a-e-!‬-‬ ‫________________ ‫-h-d-a-a-f-z-‬-‬ ----------------- ‫khodaahaafez!‬‬‬
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. ‫م-ا--م،--ن --- دار--‬ ‫_______ م_ ک__ د_____ ‫-ت-س-م- م- ک-ر د-ر-.- ---------------------- ‫متاسفم، من کار دارم.‬ 0
‫-h-daa -eg--d--r!-‬‬ ‫______ n____________ ‫-h-d-a n-g-h-a-r-‬-‬ --------------------- ‫khodaa negahdaar!‬‬‬
Hüvasti! ‫------ظ-‬ ‫_________ ‫-د-ح-ف-!- ---------- ‫خداحافظ!‬ 0
Nägemiseni! ‫خد---گ-دار-‬ ‫___ ن_______ ‫-د- ن-ه-ا-!- ------------- ‫خدا نگهدار!‬ 0
Varsti näeme! Se---ou-so--! S__ y__ s____ S-e y-u s-o-! ------------- See you soon! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!