Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fa ‫آشنا شدن‬

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

‫3 [سه]‬

3 [se]

‫آشنا شدن‬

[âshenâ shodan]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Tere! ‫سل--‬ ‫----- ‫-ل-م- ------ ‫سلام‬ 0
sa-â-! s----- s-l-m- ------ salâm!
Tere päevast! ‫ر-ز-بخیر-‬ ‫--- ب----- ‫-و- ب-ی-!- ----------- ‫روز بخیر!‬ 0
r---b--k--ir! r-- b- k----- r-z b- k-a-r- ------------- ruz be khair!
Kuidas läheb? ‫-ا-- چ-و-ه- - --و-ی‬ ‫---- چ----- / چ----- ‫-ا-ت چ-و-ه- / چ-و-ی- --------------------- ‫حالت چطوره؟ / چطوری‬ 0
hâle----e--r-? h---- c------- h-l-t c-e-o-e- -------------- hâlet chetore?
Tulete te Euroopast? ‫ش-- -- اروپ- می-آیید؟-‬ ‫--- ا- ا---- م------- ‬ ‫-م- ا- ا-و-ا م-‌-ی-د- ‬ ------------------------ ‫شما از اروپا می‌آیید؟ ‬ 0
s--mâ-az---u-â m--âyid? s---- a- o---- m------- s-o-â a- o-u-â m---y-d- ----------------------- shomâ az orupâ mi-âyid?
Tulete te Ameerikast? ‫ش-- -----ر--ا --‌--ید-‬ ‫--- ا- ا----- م-------- ‫-م- ا- ا-ر-ک- م-‌-ی-د-‬ ------------------------ ‫شما از امریکا می‌آیید؟‬ 0
s-om- -z-â-rikâ -i--yid? s---- a- â----- m------- s-o-â a- â-r-k- m---y-d- ------------------------ shomâ az âmrikâ mi-âyid?
Tulete te Aasiast? ‫-ما ا-----ا --‌آیی-؟‬ ‫--- ا- آ--- م-------- ‫-م- ا- آ-ی- م-‌-ی-د-‬ ---------------------- ‫شما از آسیا می‌آیید؟‬ 0
sho-â-az âsi--m----i-? s---- a- â--- m------- s-o-â a- â-i- m---y-d- ---------------------- shomâ az âsiâ mi-âyid?
Millises hotellis te peatute? ‫در--دام-ه---اقامت---ری-؟‬ ‫-- ک--- ه-- ا---- د------ ‫-ر ک-ا- ه-ل ا-ا-ت د-ر-د-‬ -------------------------- ‫در کدام هتل اقامت دارید؟‬ 0
d-r-k--âm ---el eg----- d-r--? d-- k---- h---- e------ d----- d-r k-d-m h-t-l e-h-m-t d-r-d- ------------------------------ dar kodâm hotel eghâmat dârid?
Kui kaua te siin juba olete? ‫-قد---- اق-متت-- د- -ین---م--گ---؟‬ ‫---- ا- ا------- د- ا---- م-------- ‫-ق-ر ا- ا-ا-ت-ا- د- ا-ن-ا م-‌-ذ-د-‬ ------------------------------------ ‫چقدر از اقامتتان در اینجا می‌گذرد؟‬ 0
c-e modda- a--eg----t------dar-in-- migo--ra-? c-- m----- a- e----------- d-- i--- m--------- c-e m-d-a- a- e-h-m-t---â- d-r i-j- m-g-z-r-d- ---------------------------------------------- che moddat az eghâmate-tân dar injâ migozarad?
Kui kauaks te jääte? ‫-ق-- اینجا-م-‌م---د-‬ ‫---- ا---- م--------- ‫-ق-ر ا-ن-ا م-‌-ا-ی-؟- ---------------------- ‫چقدر اینجا می‌مانید؟‬ 0
ch--m-d--- i-j- -i--ni-? c-- m----- i--- m------- c-e m-d-a- i-j- m-m-n-d- ------------------------ che moddat injâ mimânid?
Kas teile meeldib siin? ‫ا---ین-ا خ-شتان-م---ید؟‬ ‫-- ا---- خ----- م------- ‫-ز ا-ن-ا خ-ش-ا- م-‌-ی-؟- ------------------------- ‫از اینجا خوشتان می‌آید؟‬ 0
az --j--kh-s--tân-m--â---ad? a- i--- k-------- m--------- a- i-j- k-o-h-t-n m---y-y-d- ---------------------------- az injâ khoshetân mi-ây-yad?
Olete te siin puhkusel? ‫-را------ر- --ن-ا --ت--؟-/ د- -ع---ات هس----‬ ‫---- م----- ا---- ه----- / د- ت------ ه------ ‫-ر-ی م-ا-ر- ا-ن-ا ه-ت-د- / د- ت-ط-ل-ت ه-ت-د-‬ ---------------------------------------------- ‫برای مسافرت اینجا هستید؟ / در تعطیلات هستید؟‬ 0
bar--- ---âfer-- --j---a-tid? b----- m-------- i--- h------ b-r-y- m-s-f-r-t i-j- h-s-i-? ----------------------------- barâye mosâferat injâ hastid?
Külastage mind kunagi! ‫-ری-ب- -- -ز---!‬ ‫--- ب- م- ب------ ‫-ر- ب- م- ب-ن-د-‬ ------------------ ‫سری به من بزنید!‬ 0
sa----- m---b-zan-d s--- b- m-- b------ s-r- b- m-n b-z-n-d ------------------- sari be man bezanid
Siin on minu aadress. ‫-ین آد---م----ت.‬ ‫--- آ--- م- ا---- ‫-ی- آ-ر- م- ا-ت-‬ ------------------ ‫این آدرس من است.‬ 0
in--dr-----a--a-t. i- â----- m-- a--- i- â-r-s- m-n a-t- ------------------ in âdrese man ast.
Kas näeme homme? ‫ف----همد-گ------ی-بی-ی--‬ ‫---- ه----- ر- م--------- ‫-ر-ا ه-د-گ- ر- م-‌-ی-ی-؟- -------------------------- ‫فردا همدیگر را می‌بینیم؟‬ 0
f-rdâ-h-m-d-----râ---bi-im? f---- h-- d---- r- m------- f-r-â h-m d-g-r r- m-b-n-m- --------------------------- fardâ ham digar râ mibinim?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. ‫م--سفم،--ن ک-- -ا---‬ ‫------- م- ک-- د----- ‫-ت-س-م- م- ک-ر د-ر-.- ---------------------- ‫متاسفم، من کار دارم.‬ 0
m-----s----- m-n--â----r-m. m----------- m-- k-- d----- m-t---s-f-m- m-n k-r d-r-m- --------------------------- mota-asefam, man kâr dâram.
Hüvasti! ‫خ-اح-ف--‬ ‫--------- ‫-د-ح-ف-!- ---------- ‫خداحافظ!‬ 0
k-o-â h---z! k---- h----- k-o-â h-f-z- ------------ khodâ hâfez!
Nägemiseni! ‫خ-ا-نگ-دا--‬ ‫--- ن------- ‫-د- ن-ه-ا-!- ------------- ‫خدا نگهدار!‬ 0
kho------a---r! k---- n-------- k-o-â n-g-h-â-! --------------- khodâ negahdâr!
Varsti näeme! ‫تا -عد!‬ ‫-- ب---- ‫-ا ب-د-‬ --------- ‫تا بعد!‬ 0
t- ba-ad! t- b----- t- b---d- --------- tâ ba-ad!

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!