Vestmik

et Tuttavaks saama   »   af Leer ken / ontmoet

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [drie]

Leer ken / ontmoet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Tere! Hal-o! Hallo! H-l-o- ------ Hallo! 0
Tere päevast! Go-i-----! Goeie dag! G-e-e d-g- ---------- Goeie dag! 0
Kuidas läheb? H-- gaa- --t? Hoe gaan dit? H-e g-a- d-t- ------------- Hoe gaan dit? 0
Tulete te Euroopast? Ko-----it -u-o--? Kom u uit Europa? K-m u u-t E-r-p-? ----------------- Kom u uit Europa? 0
Tulete te Ameerikast? Ko- u--i--A-e--ka? Kom u uit Amerika? K-m u u-t A-e-i-a- ------------------ Kom u uit Amerika? 0
Tulete te Aasiast? K------i--Asië? Kom u uit Asië? K-m u u-t A-i-? --------------- Kom u uit Asië? 0
Millises hotellis te peatute? I- ---te------l-bl---? In watter hotel bly u? I- w-t-e- h-t-l b-y u- ---------------------- In watter hotel bly u? 0
Kui kaua te siin juba olete? Hoe lan- ------l -i--? Hoe lank is u al hier? H-e l-n- i- u a- h-e-? ---------------------- Hoe lank is u al hier? 0
Kui kauaks te jääte? Hoe lan--ga-n-----y? Hoe lank gaan u bly? H-e l-n- g-a- u b-y- -------------------- Hoe lank gaan u bly? 0
Kas teile meeldib siin? G--i-t-u--i- -ie-? Geniet u dit hier? G-n-e- u d-t h-e-? ------------------ Geniet u dit hier? 0
Olete te siin puhkusel? I- u ---- -e--va-a-s--? Is u hier met vakansie? I- u h-e- m-t v-k-n-i-? ----------------------- Is u hier met vakansie? 0
Külastage mind kunagi! Be-oek-my--ssebl-e-- --Kom--ui-- --r-m-! Besoek my asseblief! / Kom kuier vir my! B-s-e- m- a-s-b-i-f- / K-m k-i-r v-r m-! ---------------------------------------- Besoek my asseblief! / Kom kuier vir my! 0
Siin on minu aadress. Hie- -- my -dres. Hier is my adres. H-e- i- m- a-r-s- ----------------- Hier is my adres. 0
Kas näeme homme? S-e- on- -ek-a- --r-? Sien ons mekaar môre? S-e- o-s m-k-a- m-r-? --------------------- Sien ons mekaar môre? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. E--i---amm-r,-ma-r--k-h-t r---- -lann-. Ek is jammer, maar ek het reeds planne. E- i- j-m-e-, m-a- e- h-t r-e-s p-a-n-. --------------------------------------- Ek is jammer, maar ek het reeds planne. 0
Hüvasti! T---i--s- --Mo-i bly- - M--i --op! Totsiens! / Mooi bly! / Mooi loop! T-t-i-n-! / M-o- b-y- / M-o- l-o-! ---------------------------------- Totsiens! / Mooi bly! / Mooi loop! 0
Nägemiseni! T---i---! Totsiens! T-t-i-n-! --------- Totsiens! 0
Varsti näeme! S----jou bi--ekort! Sien jou binnekort! S-e- j-u b-n-e-o-t- ------------------- Sien jou binnekort! 0

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!