Vestmik

et Tuttavaks saama   »   be Знаёміцца

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [тры]

3 [try]

Знаёміцца

Znaemіtstsa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Tere! П--віт-нне! П__________ П-ы-і-а-н-! ----------- Прывітанне! 0
P--v--ann-! P__________ P-y-і-a-n-! ----------- Pryvіtanne!
Tere päevast! До-ры---ень! Д____ д_____ Д-б-ы д-е-ь- ------------ Добры дзень! 0
D--ry d-e--! D____ d_____ D-b-y d-e-’- ------------ Dobry dzen’!
Kuidas läheb? Я- с-----? Я_ с______ Я- с-р-в-? ---------- Як справы? 0
Ya- --r-vy? Y__ s______ Y-k s-r-v-? ----------- Yak spravy?
Tulete te Euroopast? Вы-з---ропы? В_ з Е______ В- з Е-р-п-? ------------ Вы з Еўропы? 0
Vy-------opy? V_ z Y_______ V- z Y-u-o-y- ------------- Vy z YEuropy?
Tulete te Ameerikast? Вы----мер--і? В_ з А_______ В- з А-е-ы-і- ------------- Вы з Амерыкі? 0
Vy-- A-er---? V_ z A_______ V- z A-e-y-і- ------------- Vy z Amerykі?
Tulete te Aasiast? Вы---А---? В_ з А____ В- з А-і-? ---------- Вы з Азіі? 0
V--z-Azі-? V_ z A____ V- z A-і-? ---------- Vy z Azіі?
Millises hotellis te peatute? У-я-о- га--і--ц--В--спы---іс-? У я___ г________ В_ с_________ У я-о- г-с-і-і-ы В- с-ы-і-і-я- ------------------------------ У якой гасцініцы Вы спыніліся? 0
U----o--g-s--і-іts- Vy ----і----a? U y____ g__________ V_ s__________ U y-k-y g-s-s-n-t-y V- s-y-і-і-y-? ---------------------------------- U yakoy gastsіnіtsy Vy spynіlіsya?
Kui kaua te siin juba olete? Я- ---но ---ў-- --т? Я_ д____ В_ ў__ т___ Я- д-ў-о В- ў-о т-т- -------------------- Як даўно Вы ўжо тут? 0
Y---daun---y uzho t--? Y__ d____ V_ u___ t___ Y-k d-u-o V- u-h- t-t- ---------------------- Yak dauno Vy uzho tut?
Kui kauaks te jääte? Я- на-о-г- ---тут? Я_ н______ В_ т___ Я- н-д-ў-а В- т-т- ------------------ Як надоўга Вы тут? 0
Y-- nad-u-- ----ut? Y__ n______ V_ t___ Y-k n-d-u-a V- t-t- ------------------- Yak nadouga Vy tut?
Kas teile meeldib siin? В-м т-т п-д--ае---? В__ т__ п__________ В-м т-т п-д-б-е-ц-? ------------------- Вам тут падабаецца? 0
V-- tut----ab-etstsa? V__ t__ p____________ V-m t-t p-d-b-e-s-s-? --------------------- Vam tut padabaetstsa?
Olete te siin puhkusel? В--п-ы-халі-с--ы-на-адпачын-к? В_ п_______ с___ н_ а_________ В- п-ы-х-л- с-д- н- а-п-ч-н-к- ------------------------------ Вы прыехалі сюды на адпачынак? 0
V--pr-ekh--і -yud--n- --p-c--n--? V_ p________ s____ n_ a__________ V- p-y-k-a-і s-u-y n- a-p-c-y-a-? --------------------------------- Vy pryekhalі syudy na adpachynak?
Külastage mind kunagi! Пр--з-ж--ц---а мя-е--ал-----удз- у------! П__________ д_ м___ к___________ у г_____ П-ы-з-ж-й-е д- м-н- к-л---е-у-з- у г-с-і- ----------------------------------------- Прыязджайце да мяне калі-небудзь у госці! 0
P-y-a-d--ayt-e d- m--ne-k----nebu-z’ --g--t-і! P_____________ d_ m____ k___________ u g______ P-y-a-d-h-y-s- d- m-a-e k-l---e-u-z- u g-s-s-! ---------------------------------------------- Pryyazdzhaytse da myane kalі-nebudz’ u gostsі!
Siin on minu aadress. Во-- м-й ---а-. В___ м__ а_____ В-с- м-й а-р-с- --------------- Вось мой адрас. 0
Vo---moy---r-s. V___ m__ a_____ V-s- m-y a-r-s- --------------- Vos’ moy adras.
Kas näeme homme? Мы---ба--м-- заў-ра? М_ п________ з______ М- п-б-ч-м-я з-ў-р-? -------------------- Мы пабачымся заўтра? 0
M--pa-ach-------au---? M_ p__________ z______ M- p-b-c-y-s-a z-u-r-? ---------------------- My pabachymsya zautra?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Н----л-,-у -яне-ўж--за-л----а--я----ы--с---в-. Н_ ж____ у м___ ў__ з___________ і____ с______ Н- ж-л-, у м-н- ў-о з-п-а-а-а-ы- і-ш-я с-р-в-. ---------------------------------------------- На жаль, у мяне ўжо запланаваныя іншыя справы. 0
Na---a-’,-u--ya----z-- --pl--a-an--- -ns-------r--y. N_ z_____ u m____ u___ z____________ і______ s______ N- z-a-’- u m-a-e u-h- z-p-a-a-a-y-a і-s-y-a s-r-v-. ---------------------------------------------------- Na zhal’, u myane uzho zaplanavanyya іnshyya spravy.
Hüvasti! Бывай! Б_____ Б-в-й- ------ Бывай! 0
B----! B_____ B-v-y- ------ Byvay!
Nägemiseni! Да-п--ачэ---! Д_ п_________ Д- п-б-ч-н-я- ------------- Да пабачэння! 0
Da -a--c-ennya! D_ p___________ D- p-b-c-e-n-a- --------------- Da pabachennya!
Varsti näeme! Д--сустрэч-! Д_ с________ Д- с-с-р-ч-! ------------ Да сустрэчы! 0
D- sus-----y! D_ s_________ D- s-s-r-c-y- ------------- Da sustrechy!

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!