Vestmik

et Tuttavaks saama   »   tl Getting to know others

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 tatlo]

Getting to know others

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Tere! K--u---! K------- K-m-s-a- -------- Kumusta! 0
Tere päevast! Ma---da-----a-! M-------- a---- M-g-n-a-g a-a-! --------------- Magandang araw! 0
Kuidas läheb? Ku-us-----? K------ k-- K-m-s-a k-? ----------- Kumusta ka? 0
Tulete te Euroopast? G-li----- k--o--a -ur---? G----- p- k--- s- E------ G-l-n- p- k-y- s- E-r-p-? ------------------------- Galing po kayo sa Europa? 0
Tulete te Ameerikast? Ga-in--po ---- ---Ame-ika? G----- p- k--- s- A------- G-l-n- p- k-y- s- A-e-i-a- -------------------------- Galing po kayo sa Amerika? 0
Tulete te Aasiast? G-l--g--o--ayo s----y-? G----- p- k--- s- A---- G-l-n- p- k-y- s- A-y-? ----------------------- Galing po kayo sa Asya? 0
Millises hotellis te peatute? Ali-g-ho-----o --- t-nutul-----n-n-o? A---- h---- p- a-- t---------- n----- A-i-g h-t-l p- a-g t-n-t-l-y-n n-n-o- ------------------------------------- Aling hotel po ang tinutuluyan ninyo? 0
Kui kaua te siin juba olete? G--n- n- p---ay- k-ta-a- d---? G---- n- p- k--- k------ d---- G-a-o n- p- k-y- k-t-g-l d-t-? ------------------------------ Gaano na po kayo katagal dito? 0
Kui kauaks te jääte? G--no--o---yo -a--------na-a-il-? G---- p- k--- k------ m---------- G-a-o p- k-y- k-t-g-l m-n-n-t-l-? --------------------------------- Gaano po kayo katagal mananatili? 0
Kas teile meeldib siin? Na--st--an -o-ba---n---d---? N--------- p- b- n---- d---- N-g-s-u-a- p- b- n-n-o d-t-? ---------------------------- Nagustuhan po ba ninyo dito? 0
Olete te siin puhkusel? N-ndit- -- b- ---o--a------b-k-s--n? N------ p- b- k--- p--- m----------- N-n-i-o p- b- k-y- p-r- m-g-a-a-y-n- ------------------------------------ Nandito po ba kayo para magbakasyon? 0
Külastage mind kunagi! Bi---------o n-----ak- -i-s--! B-------- p- n---- a-- m------ B-s-t-h-n p- n-n-o a-o m-n-a-! ------------------------------ Bisitahin po ninyo ako minsan! 0
Siin on minu aadress. N-rito ang-lu----n- -k-ng--in--u-u---. N----- a-- l---- n- a---- t----------- N-r-t- a-g l-g-r n- a-i-g t-n-t-l-y-n- -------------------------------------- Narito ang lugar na aking tinutuluyan. 0
Kas näeme homme? Magk--i-a -a-tayo buka-? M-------- b- t--- b----- M-g-i-i-a b- t-y- b-k-s- ------------------------ Magkikita ba tayo bukas? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Pase-sya na- a--------- -ga p-a-o-na. P------- n-- a-- a- m-- m-- p---- n-- P-s-n-y- n-, a-o a- m-y m-a p-a-o n-. ------------------------------------- Pasensya na, ako ay may mga plano na. 0
Hüvasti! P-a--m! P------ P-a-a-! ------- Paalam! 0
Nägemiseni! Paa--m! P------ P-a-a-! ------- Paalam! 0
Varsti näeme! Hangg--g ---m-li! H------- s- m---- H-n-g-n- s- m-l-! ----------------- Hanggang sa muli! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!