Vestmik

et Tuttavaks saama   »   em Getting to know others

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [three]

Getting to know others

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Tere! H-! H-- H-! --- Hi! 0
Tere päevast! Hello! H----- H-l-o- ------ Hello! 0
Kuidas läheb? How-----you? H-- a-- y--- H-w a-e y-u- ------------ How are you? 0
Tulete te Euroopast? D----u-co-e -ro- -u----? D- y-- c--- f--- E------ D- y-u c-m- f-o- E-r-p-? ------------------------ Do you come from Europe? 0
Tulete te Ameerikast? D- y-u --me fr-m A--ri-a? D- y-- c--- f--- A------- D- y-u c-m- f-o- A-e-i-a- ------------------------- Do you come from America? 0
Tulete te Aasiast? Do---- co-e ---m -s-a? D- y-- c--- f--- A---- D- y-u c-m- f-o- A-i-? ---------------------- Do you come from Asia? 0
Millises hotellis te peatute? I--w--c- h--e------y-u --a-i--? I- w---- h---- a-- y-- s------- I- w-i-h h-t-l a-e y-u s-a-i-g- ------------------------------- In which hotel are you staying? 0
Kui kaua te siin juba olete? Ho--lo-g-hav--y----e-- -e-e----? H-- l--- h--- y-- b--- h--- f--- H-w l-n- h-v- y-u b-e- h-r- f-r- -------------------------------- How long have you been here for? 0
Kui kauaks te jääte? H-- lon--wi-- yo- -e-s-a----? H-- l--- w--- y-- b- s------- H-w l-n- w-l- y-u b- s-a-i-g- ----------------------------- How long will you be staying? 0
Kas teile meeldib siin? D- -ou l--- ----er-? D- y-- l--- i- h---- D- y-u l-k- i- h-r-? -------------------- Do you like it here? 0
Olete te siin puhkusel? Are-yo---ere-o----cation? A-- y-- h--- o- v-------- A-e y-u h-r- o- v-c-t-o-? ------------------------- Are you here on vacation? 0
Külastage mind kunagi! Ple-s---o -is-- ----ome----! P----- d- v---- m- s-------- P-e-s- d- v-s-t m- s-m-t-m-! ---------------------------- Please do visit me sometime! 0
Siin on minu aadress. H--e -s -- --d--s-. H--- i- m- a------- H-r- i- m- a-d-e-s- ------------------- Here is my address. 0
Kas näeme homme? S---l--e -------h-o-her to-orrow? S---- w- s-- e--- o---- t-------- S-a-l w- s-e e-c- o-h-r t-m-r-o-? --------------------------------- Shall we see each other tomorrow? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. I----so---,-bu- - ---e-------e pl--s. I a- s----- b-- I a------ h--- p----- I a- s-r-y- b-t I a-r-a-y h-v- p-a-s- ------------------------------------- I am sorry, but I already have plans. 0
Hüvasti! B-e! B--- B-e- ---- Bye! 0
Nägemiseni! Goo- --e! G--- b--- G-o- b-e- --------- Good bye! 0
Varsti näeme! S-e--ou-s---! S-- y-- s---- S-e y-u s-o-! ------------- See you soon! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!