Vestmik

et Tuttavaks saama   »   el Γνωρίζω

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [τρία]

3 [tría]

Γνωρίζω

[Gnōrízō]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Tere! Γει-! Γ---- Γ-ι-! ----- Γεια! 0
Ge--! G---- G-i-! ----- Geia!
Tere päevast! Κ--ημέ--! Κ-------- Κ-λ-μ-ρ-! --------- Καλημέρα! 0
Ka-ē-é--! K-------- K-l-m-r-! --------- Kalēméra!
Kuidas läheb? Τι --νει-- - Τι κά-ετε; Τ- κ------ / Τ- κ------ Τ- κ-ν-ι-; / Τ- κ-ν-τ-; ----------------------- Τι κάνεις; / Τι κάνετε; 0
Ti--án-is--/ Ti-ká-e--? T- k------ / T- k------ T- k-n-i-? / T- k-n-t-? ----------------------- Ti káneis? / Ti kánete?
Tulete te Euroopast? Εί-τε -πό τ-----ρ-π-; Ε---- α-- τ-- Ε------ Ε-σ-ε α-ό τ-ν Ε-ρ-π-; --------------------- Είστε από την Ευρώπη; 0
E--te-----t-- --rṓpē? E---- a-- t-- E------ E-s-e a-ó t-n E-r-p-? --------------------- Eíste apó tēn Eurṓpē?
Tulete te Ameerikast? Ε-σ-- -πό τη- -μ--ική; Ε---- α-- τ-- Α------- Ε-σ-ε α-ό τ-ν Α-ε-ι-ή- ---------------------- Είστε από την Αμερική; 0
E-ste -p- tēn--mer---? E---- a-- t-- A------- E-s-e a-ó t-n A-e-i-ḗ- ---------------------- Eíste apó tēn Amerikḗ?
Tulete te Aasiast? Είστε--π- την-Α---; Ε---- α-- τ-- Α---- Ε-σ-ε α-ό τ-ν Α-ί-; ------------------- Είστε από την Ασία; 0
E-st--ap- tē- Asía? E---- a-- t-- A---- E-s-e a-ó t-n A-í-? ------------------- Eíste apó tēn Asía?
Millises hotellis te peatute? Σε -οι- -ε----χ--ο -έ--τε; Σ- π--- ξ--------- μ------ Σ- π-ι- ξ-ν-δ-χ-ί- μ-ν-τ-; -------------------------- Σε ποιο ξενοδοχείο μένετε; 0
Se-po-o --n---c---- -én--e? S- p--- x---------- m------ S- p-i- x-n-d-c-e-o m-n-t-? --------------------------- Se poio xenodocheío ménete?
Kui kaua te siin juba olete? Π-σο----ιρό-εί----ή-η--δώ; Π---- κ---- ε---- ή-- ε--- Π-σ-ν κ-ι-ό ε-σ-ε ή-η ε-ώ- -------------------------- Πόσον καιρό είστε ήδη εδώ; 0
Pós-n-ka-ró-e---- -d- edṓ? P---- k---- e---- ḗ-- e--- P-s-n k-i-ó e-s-e ḗ-ē e-ṓ- -------------------------- Póson kairó eíste ḗdē edṓ?
Kui kauaks te jääte? Π------ μείνετε; Π--- θ- μ------- Π-σ- θ- μ-ί-ε-ε- ---------------- Πόσο θα μείνετε; 0
Pó-- tha ----ete? P--- t-- m------- P-s- t-a m-í-e-e- ----------------- Póso tha meínete?
Kas teile meeldib siin? Σ-- αρ--ε---δώ; Σ-- α----- ε--- Σ-ς α-έ-ε- ε-ώ- --------------- Σας αρέσει εδώ; 0
S----ré--i e--? S-- a----- e--- S-s a-é-e- e-ṓ- --------------- Sas arései edṓ?
Olete te siin puhkusel? Κά-ετε -ι--οπέ- ε--; Κ----- δ------- ε--- Κ-ν-τ- δ-α-ο-έ- ε-ώ- -------------------- Κάνετε διακοπές εδώ; 0
K-n-t- di-ko-és-edṓ? K----- d------- e--- K-n-t- d-a-o-é- e-ṓ- -------------------- Kánete diakopés edṓ?
Külastage mind kunagi! Περι-ένω ε--σκεψή-σ-ς! Π------- ε------- σ--- Π-ρ-μ-ν- ε-ί-κ-ψ- σ-ς- ---------------------- Περιμένω επίσκεψή σας! 0
Perim--ō-----k--sḗ -a-! P------- e-------- s--- P-r-m-n- e-í-k-p-ḗ s-s- ----------------------- Periménō epískepsḗ sas!
Siin on minu aadress. Ορ-σ---- διε----σή μ-υ. Ο----- η δ-------- μ--- Ο-ί-τ- η δ-ε-θ-ν-ή μ-υ- ----------------------- Ορίστε η διεύθυνσή μου. 0
Orí-t--ē-d----h-n-ḗ-mo-. O----- ē d--------- m--- O-í-t- ē d-e-t-y-s- m-u- ------------------------ Oríste ē dieúthynsḗ mou.
Kas näeme homme? Θα-τ- π-ύμε-αύρ-ο; Θ- τ- π---- α----- Θ- τ- π-ύ-ε α-ρ-ο- ------------------ Θα τα πούμε αύριο; 0
Tha t- ---m- a-r--? T-- t- p---- a----- T-a t- p-ú-e a-r-o- ------------------- Tha ta poúme aúrio?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Λ-πά-α----χω-ήδη-κα-ο----- κ-τ-. Λ------- έ-- ή-- κ-------- κ---- Λ-π-μ-ι- έ-ω ή-η κ-ν-ν-σ-ι κ-τ-. -------------------------------- Λυπάμαι, έχω ήδη κανονίσει κάτι. 0
Ly-ámai, -c-ō ḗ-ē --n-----i-----. L------- é--- ḗ-- k-------- k---- L-p-m-i- é-h- ḗ-ē k-n-n-s-i k-t-. --------------------------------- Lypámai, échō ḗdē kanonísei káti.
Hüvasti! Α-τίο! Α----- Α-τ-ο- ------ Αντίο! 0
A-t--! A----- A-t-o- ------ Antío!
Nägemiseni! Εις-----π-νιδ--ν! Ε-- τ- ε--------- Ε-ς τ- ε-α-ι-ε-ν- ----------------- Εις το επανιδείν! 0
Eis--- epanide--! E-- t- e--------- E-s t- e-a-i-e-n- ----------------- Eis to epanideín!
Varsti näeme! Τα -ανα--με! Τ- ξ-------- Τ- ξ-ν-λ-μ-! ------------ Τα ξαναλέμε! 0
Ta-x-na-é--! T- x-------- T- x-n-l-m-! ------------ Ta xanaléme!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!