Vestmik

et Tuttavaks saama   »   sl Spoznati, seznaniti se z

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tri]

Spoznati, seznaniti se z

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tere! Ži---! Živjo! Ž-v-o- ------ Živjo! 0
Tere päevast! Dober-da-! Dober dan! D-b-r d-n- ---------- Dober dan! 0
Kuidas läheb? Kako v-- --i- ---? Kak- ste--s--? Kako vam (ti) gre? Kako ste (si)? K-k- v-m (-i- g-e- K-k- s-e (-i-? --------------------------------- Kako vam (ti) gre? Kako ste (si)? 0
Tulete te Euroopast? P-ihaj-te -- ----pe? Prihajate iz Evrope? P-i-a-a-e i- E-r-p-? -------------------- Prihajate iz Evrope? 0
Tulete te Ameerikast? Pri-aj--- i- A-e--k-? Prihajate iz Amerike? P-i-a-a-e i- A-e-i-e- --------------------- Prihajate iz Amerike? 0
Tulete te Aasiast? Prih-j-t---- Azi--? Prihajate iz Azije? P-i-a-a-e i- A-i-e- ------------------- Prihajate iz Azije? 0
Millises hotellis te peatute? V-kat---m---telu -ta----t- /-prebiv--e? V katerem hotelu stanujete / prebivate? V k-t-r-m h-t-l- s-a-u-e-e / p-e-i-a-e- --------------------------------------- V katerem hotelu stanujete / prebivate? 0
Kui kaua te siin juba olete? K-k------- s-e ž--tu? Kako dolgo ste že tu? K-k- d-l-o s-e ž- t-? --------------------- Kako dolgo ste že tu? 0
Kui kauaks te jääte? K--------o--o--- -st-l-? Kako dolgo boste ostali? K-k- d-l-o b-s-e o-t-l-? ------------------------ Kako dolgo boste ostali? 0
Kas teile meeldib siin? V-m-j- v--č t--aj? Vam je všeč tukaj? V-m j- v-e- t-k-j- ------------------ Vam je všeč tukaj? 0
Olete te siin puhkusel? A-i st--tuk-j--a --pustu? Ali ste tukaj na dopustu? A-i s-e t-k-j n- d-p-s-u- ------------------------- Ali ste tukaj na dopustu? 0
Külastage mind kunagi! O--š--te-me -a-! -Obi------m- kd--!) Obiščite me kaj! (Obiščite me kdaj!) O-i-č-t- m- k-j- (-b-š-i-e m- k-a-!- ------------------------------------ Obiščite me kaj! (Obiščite me kdaj!) 0
Siin on minu aadress. Tuka---e-m-j----lo-. Tukaj je moj naslov. T-k-j j- m-j n-s-o-. -------------------- Tukaj je moj naslov. 0
Kas näeme homme? Se--i--va ----i-o) j--r-? Se vidiva (vidimo) jutri? S- v-d-v- (-i-i-o- j-t-i- ------------------------- Se vidiva (vidimo) jutri? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ž-- mi -----a jut------m-ž- -ek---d-u-e-a-- nač--u. Žal mi je, za jutri imam že nekaj drugega v načrtu. Ž-l m- j-, z- j-t-i i-a- ž- n-k-j d-u-e-a v n-č-t-. --------------------------------------------------- Žal mi je, za jutri imam že nekaj drugega v načrtu. 0
Hüvasti! Ad--o! Adijo! A-i-o- ------ Adijo! 0
Nägemiseni! Na sv-----e! Na svidenje! N- s-i-e-j-! ------------ Na svidenje! 0
Varsti näeme! S- v-d-m-! Se vidimo! S- v-d-m-! ---------- Se vidimo! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!