Vestmik

et Ettevalmistused reisiks   »   nn Preparing a trip

47 [nelikümmend seitse]

Ettevalmistused reisiks

Ettevalmistused reisiks

47 [førtisju]

Preparing a trip

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Sa pead meie kohvri pakkima! D- må----k- -o-f-r-e---å-. D- m- p---- k-------- v--- D- m- p-k-e k-f-e-t-n v-r- -------------------------- Du må pakke kofferten vår. 0
Sa ei tohi midagi unustada! D--m- i-k---g---m- n--o. D- m- i---- g----- n---- D- m- i-k-e g-ø-m- n-k-. ------------------------ Du må ikkje gløyme noko. 0
Sul on suurt kohvrit vaja! D- tr-ng--in-st-- ko--e-t. D- t---- e-- s--- k------- D- t-e-g e-n s-o- k-f-e-t- -------------------------- Du treng ein stor koffert. 0
Ära passi unusta! Ik-je-glø-m p-ss--! I---- g---- p------ I-k-e g-ø-m p-s-e-! ------------------- Ikkje gløym passet! 0
Ära lennupiletit unusta! Ikk-e gl-y--f-y-il-et-ane! I---- g---- f------------- I-k-e g-ø-m f-y-i-l-t-a-e- -------------------------- Ikkje gløym flybillettane! 0
Ära reisitšekke unusta! Ikk---g--y- r----sje-ka-e! I---- g---- r------------- I-k-e g-ø-m r-i-e-j-k-a-e- -------------------------- Ikkje gløym reisesjekkane! 0
Võta päikesekreem kaasa. Ta--e--deg solkre-. T- m-- d-- s------- T- m-d d-g s-l-r-m- ------------------- Ta med deg solkrem. 0
Võta päikeseprillid kaasa. T--m-d -eg-s-l-----e-e. T- m-- d-- s----------- T- m-d d-g s-l-r-l-e-e- ----------------------- Ta med deg solbrillene. 0
Võta päikesemüts kaasa. Ta--e- --- -o-hat-en. T- m-- d-- s--------- T- m-d d-g s-l-a-t-n- --------------------- Ta med deg solhatten. 0
Võtad sa tänavakaardi kaasa? V-- du ta --d-d-- --t--a-t? V-- d- t- m-- d-- e-- k---- V-l d- t- m-d d-g e-t k-r-? --------------------------- Vil du ta med deg eit kart? 0
Võtad sa reisijuhi kaasa? V-l--- ta -ed --- ei reiseb--? V-- d- t- m-- d-- e- r-------- V-l d- t- m-d d-g e- r-i-e-o-? ------------------------------ Vil du ta med deg ei reisebok? 0
Võtad sa vihmavarju kaasa? Vi--d--ta--e- --- e-n par--ly? V-- d- t- m-- d-- e-- p------- V-l d- t- m-d d-g e-n p-r-p-y- ------------------------------ Vil du ta med deg ein paraply? 0
Mõtle pükstele, särkidele, sokkidele. H--s buks---,---j-rt-ne o- --k-ane. H--- b------- s-------- o- s------- H-g- b-k-e-e- s-j-r-e-e o- s-k-a-e- ----------------------------------- Hugs buksene, skjortene og sokkane. 0
Mõtle lipsudele, vöödele, jakkidele. H--- sl-ps----e--a-o- -res----k--e. H--- s------ b---- o- d------------ H-g- s-i-s-, b-l-a o- d-e-s-a-k-n-. ----------------------------------- Hugs slipsa, belta og dressjakkene. 0
Mõtle pidžaamadele, öösärkidele ja T-särkidele. Hug- -yj-masane--n-----o--n---- ------r-en-. H--- p---------- n---------- o- t----------- H-g- p-j-m-s-n-, n-t-k-o-a-e o- t-s-j-r-e-e- -------------------------------------------- Hugs pyjamasane, nattkjolane og t-skjortene. 0
Sul on vaja kingi, sandaale ja saapaid. Du-tr--- sko- sanda--- -g -tøv-ar. D- t---- s--- s------- o- s------- D- t-e-g s-o- s-n-a-a- o- s-ø-l-r- ---------------------------------- Du treng sko, sandalar og støvlar. 0
Sul on vaja taskurätte, seepi ja küünekääre. D--t--n-----me--a--- --p--o- --g--s---. D- t---- l---------- s--- o- n--------- D- t-e-g l-m-e-l-g-, s-p- o- n-g-e-a-s- --------------------------------------- Du treng lommeplagg, såpe og neglesaks. 0
Sul on vaja kammi, hambaharja ja hambapastat. D-----ng-e-- -a-- e-- ta-n-ør-t--o----------. D- t---- e-- k--- e-- t--------- o- t-------- D- t-e-g e-n k-m- e-n t-n-b-r-t- o- t-n-k-e-. --------------------------------------------- Du treng ein kam, ein tannbørste og tannkrem. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelte tulevik

Hiina keelt räägib rohkem kui 1,3 miljardit inimest. Hiina keel on kõige kõneldum keel maailmas. Nii jääb see ka paljude aastate pärast. Paljude teiste keelte jaoks ei paista tuleviku nii helge. Kuna paljud kohalikud keeled surevad välja. Praegu räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. Kuid eksperdide arvates on enamik neist väljasuremisohus. Umbes 90% kõikidest keeltest kaovad. Enamik neist surevad välja juba sel sajandil. See tähendab, et iga päev kaob üks keel. Tulevikus muutub ka individuaalkeelte tähendus. Inglise keel on hetkel veel teisel kohal. Emakeelena kõnelejate arv aga ei jää samaks. Selle eest vastutab demograafiline areng. Mõne aastakümne pärast domineerivad juba teised keeled. Hindi/urdu ja araabia keel on peagi 2. ja 3. kohal. Inglise keelele jääb 4. koht. Saksa keel jääb täiesti esikümnest välja. Malai keel aga hakkab kuuluma tähtsamate keelte hulka. Kuigi palju keeli sureb välja, tekib ka uusi. Neist saavad hübriidkeeled. Keelehübriidide hakatakse eelkõige rääkima linnades. Arenevad täiesti uued keelevariandid. Nii et tulevikus saab olema mitmeid inglise keele vorme. Kogu maailmas kasvab oluliselt kakskeelsete inimeste hulk. Kuidas me räägime tulevikus, on hetkel veel ebaselge. Kuid isegi 100 aasta pärast on siiski olemas erinevad keeled. Seega õppimine ei lõppe niipea...
Kas sa teadsid?
Tšehhi keel on umbes 12 miljoni inimese emakeel. See kuulub lääneslaavi keelte hulka. Tšehhi ja slovaki keeled on väga sarnased. See on sellepärast, et neil mõlemal keelel on ühine minevik. Sellest hoolimata erinevad need keeled nii mõneski aspektis. Noorematel tšehhidel ja slovakkidel on mõnikord raskusi teineteisest arusaamisega. Leidub ka rääkijaid, kes ühte segakeelt kasutavad. Tšehhi kõnekeel eristub selgelt kirjakeelest. Võib öelda, et kõrgtšehhi keel eksisteerib peamiselt kirjavormis. Suuliselt kasutatakse seda ainult ametlikel üritustel või meedias. See range eraldamine on tšehhi keele tähtis iseloomujoon. Tšehhi keele grammatika ei ole väga lihtne. Näiteks on neil seitse käänet ja neli sugu. Lisaks pakub õppimine palju lõbu. Seejuures õpitakse palju uut.