Vestmik

et Ettevalmistused reisiks   »   be Падрыхтаванне да паездкі

47 [nelikümmend seitse]

Ettevalmistused reisiks

Ettevalmistused reisiks

47 [сорак сем]

47 [sorak sem]

Падрыхтаванне да паездкі

[Padrykhtavanne da paezdkі]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Sa pead meie kohvri pakkima! Ты му--ш-упа--в-ц--на- -а-ада-. Т- м---- у-------- н-- ч------- Т- м-с-ш у-а-а-а-ь н-ш ч-м-д-н- ------------------------------- Ты мусіш упакаваць наш чамадан. 0
Ty--us--h ---k-----’-n-s- c-----an. T- m----- u--------- n--- c-------- T- m-s-s- u-a-a-a-s- n-s- c-a-a-a-. ----------------------------------- Ty musіsh upakavats’ nash chamadan.
Sa ei tohi midagi unustada! Т- не--а-іне- -і--га --б-ц-. Т- н- п------ н----- з------ Т- н- п-в-н-н н-ч-г- з-б-ц-. ---------------------------- Ты не павінен нічога забыць. 0
Ty -e-pa--n-n-nіcho-a ---y---. T- n- p------ n------ z------- T- n- p-v-n-n n-c-o-a z-b-t-’- ------------------------------ Ty ne pavіnen nіchoga zabyts’.
Sul on suurt kohvrit vaja! Т-б--п-----н--вя-і-----м-да-! Т--- п------- в----- ч------- Т-б- п-т-э-н- в-л-к- ч-м-д-н- ----------------------------- Табе патрэбны вялікі чамадан! 0
Tabe-p------y --a-і-і -ha-ad-n! T--- p------- v------ c-------- T-b- p-t-e-n- v-a-і-і c-a-a-a-! ------------------------------- Tabe patrebny vyalіkі chamadan!
Ära passi unusta! Н----б--з- з-ме--- --шп--т! Н- з------ з------ п------- Н- з-б-д-ь з-м-ж-ы п-ш-а-т- --------------------------- Не забудзь замежны пашпарт! 0
Ne-za-ud-’-z-----n- ---h---t! N- z------ z------- p-------- N- z-b-d-’ z-m-z-n- p-s-p-r-! ----------------------------- Ne zabudz’ zamezhny pashpart!
Ära lennupiletit unusta! Н- заб-д---біл-- на-с-ма-ёт! Н- з------ б---- н- с------- Н- з-б-д-ь б-л-т н- с-м-л-т- ---------------------------- Не забудзь білет на самалёт! 0
N--za-udz’ -іle-----sa-a-e-! N- z------ b---- n- s------- N- z-b-d-’ b-l-t n- s-m-l-t- ---------------------------- Ne zabudz’ bіlet na samalet!
Ära reisitšekke unusta! Не --б--з--падар-ж--я ----! Н- з------ п--------- ч---- Н- з-б-д-ь п-д-р-ж-ы- ч-к-! --------------------------- Не забудзь падарожныя чэкі! 0
Ne--a-udz---a-ar-zh--y--ch---! N- z------ p----------- c----- N- z-b-d-’ p-d-r-z-n-y- c-e-і- ------------------------------ Ne zabudz’ padarozhnyya chekі!
Võta päikesekreem kaasa. Ваз-м- --нц---о--- кр--. В----- с---------- к---- В-з-м- с-н-а-х-ў-ы к-э-. ------------------------ Вазьмі сонцаахоўны крэм. 0
Va--m--son----k----- k-em. V----- s------------ k---- V-z-m- s-n-s-a-h-u-y k-e-. -------------------------- Vaz’mі sontsaakhouny krem.
Võta päikeseprillid kaasa. Вазьмі ---ц---о--ыя ---ляр-. В----- с----------- а------- В-з-м- с-н-а-х-ў-ы- а-у-я-ы- ---------------------------- Вазьмі сонцаахоўныя акуляры. 0
Va--m--s-----ak--u---a----lyar-. V----- s-------------- a-------- V-z-m- s-n-s-a-h-u-y-a a-u-y-r-. -------------------------------- Vaz’mі sontsaakhounyya akulyary.
Võta päikesemüts kaasa. В--ьмі-ка--лю- -- сонца. В----- к------ а- с----- В-з-м- к-п-л-ш а- с-н-а- ------------------------ Вазьмі капялюш ад сонца. 0
V-z--і-k--y-l--sh-ad sonts-. V----- k--------- a- s------ V-z-m- k-p-a-y-s- a- s-n-s-. ---------------------------- Vaz’mі kapyalyush ad sontsa.
Võtad sa tänavakaardi kaasa? Х---ш -зяц- к---- --рог? Х---- у---- к---- д----- Х-ч-ш у-я-ь к-р-у д-р-г- ------------------------ Хочаш узяць карту дарог? 0
Kh-ch-s-----ats- ka-t- ---o-? K------- u------ k---- d----- K-o-h-s- u-y-t-’ k-r-u d-r-g- ----------------------------- Khochash uzyats’ kartu darog?
Võtad sa reisijuhi kaasa? Х-ч----зя-- тур-сты-ны-д-ве-н-к? Х---- у---- т--------- д-------- Х-ч-ш у-я-ь т-р-с-ы-н- д-в-д-і-? -------------------------------- Хочаш узяць турыстычны даведнік? 0
K-o---sh u--a-s--t-ry--yc--y-da-e-n--? K------- u------ t---------- d-------- K-o-h-s- u-y-t-’ t-r-s-y-h-y d-v-d-і-? -------------------------------------- Khochash uzyats’ turystychny davednіk?
Võtad sa vihmavarju kaasa? Хо--- -з--ь -ар-с--? Х---- у---- п------- Х-ч-ш у-я-ь п-р-с-н- -------------------- Хочаш узяць парасон? 0
Kh-ch-s- uz-a-s- -ara--n? K------- u------ p------- K-o-h-s- u-y-t-’ p-r-s-n- ------------------------- Khochash uzyats’ parason?
Mõtle pükstele, särkidele, sokkidele. Пад-ма-----штан--- --шу--х----а--э-ка-. П------ а- ш------ к------- ш---------- П-д-м-й а- ш-а-а-, к-ш-л-х- ш-а-п-т-а-. --------------------------------------- Падумай аб штанах, кашулях, шкарпэтках. 0
Padum-- -b--h--nakh--kash---akh- --k--------h. P------ a- s-------- k---------- s------------ P-d-m-y a- s-t-n-k-, k-s-u-y-k-, s-k-r-e-k-k-. ---------------------------------------------- Padumay ab shtanakh, kashulyakh, shkarpetkakh.
Mõtle lipsudele, vöödele, jakkidele. Пад--а- -б гал-ш-----,----я-я-, -інжак--. П------ а- г---------- р------- п-------- П-д-м-й а- г-л-ш-у-а-, р-м-н-х- п-н-а-а-. ----------------------------------------- Падумай аб гальштуках, рамянях, пінжаках. 0
Pa-umay a- -a-’-h-ukak---r---a-y---, p-nzh--ak-. P------ a- g------------ r---------- p---------- P-d-m-y a- g-l-s-t-k-k-, r-m-a-y-k-, p-n-h-k-k-. ------------------------------------------------ Padumay ab gal’shtukakh, ramyanyakh, pіnzhakakh.
Mõtle pidžaamadele, öösärkidele ja T-särkidele. Паду-ай--- -і--ма-- на-ны- --шу--- і---йках. П------ а- п------- н----- к------ і м------ П-д-м-й а- п-ж-м-х- н-ч-ы- к-ш-л-х і м-й-а-. -------------------------------------------- Падумай аб піжамах, начных кашулях і майках. 0
P-du--y a---і--amak-, n---n-k----s----a---і --yka-h. P------ a- p--------- n------- k--------- і m------- P-d-m-y a- p-z-a-a-h- n-c-n-k- k-s-u-y-k- і m-y-a-h- ---------------------------------------------------- Padumay ab pіzhamakh, nachnykh kashulyakh і maykakh.
Sul on vaja kingi, sandaale ja saapaid. Т--е -атр---ы--туфлі, --ндалі ----т-. Т--- п-------- т----- с------ і б---- Т-б- п-т-э-н-я т-ф-і- с-н-а-і і б-т-. ------------------------------------- Табе патрэбныя туфлі, сандалі і боты. 0
T--e --t-ebn-ya t-f-і---a-dal--- bo--. T--- p--------- t----- s------ і b---- T-b- p-t-e-n-y- t-f-і- s-n-a-і і b-t-. -------------------------------------- Tabe patrebnyya tuflі, sandalі і boty.
Sul on vaja taskurätte, seepi ja küünekääre. Т--- ---р----- -а-оў-і, -ыл- --м--ік-р--- н-ж----. Т--- п-------- н------- м--- і м--------- н------- Т-б- п-т-э-н-я н-с-ў-і- м-л- і м-н-к-р-ы- н-ж-і-ы- -------------------------------------------------- Табе патрэбныя насоўкі, мыла і манікюрныя нажніцы. 0
Ta-- -a----nyy- --so-kі, -y-a - --nі---r--y--na------y. T--- p--------- n------- m--- і m----------- n--------- T-b- p-t-e-n-y- n-s-u-і- m-l- і m-n-k-u-n-y- n-z-n-t-y- ------------------------------------------------------- Tabe patrebnyya nasoukі, myla і manіkyurnyya nazhnіtsy.
Sul on vaja kammi, hambaharja ja hambapastat. Т--е--а-р--н-я--р------,--у-н-я ш--т-- --з-б-а--па--а. Т--- п-------- г-------- з----- ш----- і з----- п----- Т-б- п-т-э-н-я г-а-я-е-, з-б-а- ш-о-к- і з-б-а- п-с-а- ------------------------------------------------------ Табе патрэбныя грабянец, зубная шчотка і зубная паста. 0
Tabe--at--bny---gr--ya-et-- zu-na-- -hc----a --z-bnaya p----. T--- p--------- g---------- z------ s------- і z------ p----- T-b- p-t-e-n-y- g-a-y-n-t-, z-b-a-a s-c-o-k- і z-b-a-a p-s-a- ------------------------------------------------------------- Tabe patrebnyya grabyanets, zubnaya shchotka і zubnaya pasta.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelte tulevik

Hiina keelt räägib rohkem kui 1,3 miljardit inimest. Hiina keel on kõige kõneldum keel maailmas. Nii jääb see ka paljude aastate pärast. Paljude teiste keelte jaoks ei paista tuleviku nii helge. Kuna paljud kohalikud keeled surevad välja. Praegu räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. Kuid eksperdide arvates on enamik neist väljasuremisohus. Umbes 90% kõikidest keeltest kaovad. Enamik neist surevad välja juba sel sajandil. See tähendab, et iga päev kaob üks keel. Tulevikus muutub ka individuaalkeelte tähendus. Inglise keel on hetkel veel teisel kohal. Emakeelena kõnelejate arv aga ei jää samaks. Selle eest vastutab demograafiline areng. Mõne aastakümne pärast domineerivad juba teised keeled. Hindi/urdu ja araabia keel on peagi 2. ja 3. kohal. Inglise keelele jääb 4. koht. Saksa keel jääb täiesti esikümnest välja. Malai keel aga hakkab kuuluma tähtsamate keelte hulka. Kuigi palju keeli sureb välja, tekib ka uusi. Neist saavad hübriidkeeled. Keelehübriidide hakatakse eelkõige rääkima linnades. Arenevad täiesti uued keelevariandid. Nii et tulevikus saab olema mitmeid inglise keele vorme. Kogu maailmas kasvab oluliselt kakskeelsete inimeste hulk. Kuidas me räägime tulevikus, on hetkel veel ebaselge. Kuid isegi 100 aasta pärast on siiski olemas erinevad keeled. Seega õppimine ei lõppe niipea...
Kas sa teadsid?
Tšehhi keel on umbes 12 miljoni inimese emakeel. See kuulub lääneslaavi keelte hulka. Tšehhi ja slovaki keeled on väga sarnased. See on sellepärast, et neil mõlemal keelel on ühine minevik. Sellest hoolimata erinevad need keeled nii mõneski aspektis. Noorematel tšehhidel ja slovakkidel on mõnikord raskusi teineteisest arusaamisega. Leidub ka rääkijaid, kes ühte segakeelt kasutavad. Tšehhi kõnekeel eristub selgelt kirjakeelest. Võib öelda, et kõrgtšehhi keel eksisteerib peamiselt kirjavormis. Suuliselt kasutatakse seda ainult ametlikel üritustel või meedias. See range eraldamine on tšehhi keele tähtis iseloomujoon. Tšehhi keele grammatika ei ole väga lihtne. Näiteks on neil seitse käänet ja neli sugu. Lisaks pakub õppimine palju lõbu. Seejuures õpitakse palju uut.