Vestmik

et Kaubamajas   »   da I stormagasinet

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [tooghalvtreds]

I stormagasinet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Skal------g----d-- ---s-orm-g----? Skal vi tage ind i et stormagasin? S-a- v- t-g- i-d i e- s-o-m-g-s-n- ---------------------------------- Skal vi tage ind i et stormagasin? 0
Ma pean sisseoste tegema. Je- -k-l--øb---n-. Jeg skal købe ind. J-g s-a- k-b- i-d- ------------------ Jeg skal købe ind. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. J----i- -øbe-s-ort--nd. Jeg vil købe stort ind. J-g v-l k-b- s-o-t i-d- ----------------------- Jeg vil købe stort ind. 0
Kus on bürookaubad? Hvo- e- -ont-rar-i-l--ne? Hvor er kontorartiklerne? H-o- e- k-n-o-a-t-k-e-n-? ------------------------- Hvor er kontorartiklerne? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Jeg har-brug-----k-n---u-te--o- --e-p-p-r. Jeg har brug for konvolutter og brevpapir. J-g h-r b-u- f-r k-n-o-u-t-r o- b-e-p-p-r- ------------------------------------------ Jeg har brug for konvolutter og brevpapir. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. J-- -a----ug ----ku-l-p-----o--t-s-e-. Jeg har brug for kuglepenne og tusser. J-g h-r b-u- f-r k-g-e-e-n- o- t-s-e-. -------------------------------------- Jeg har brug for kuglepenne og tusser. 0
Kus on mööbel? Hv-r-e- mø-ler-e? Hvor er møblerne? H-o- e- m-b-e-n-? ----------------- Hvor er møblerne? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. J-- --r-bru--fo- et -k-b og--n -------. Jeg har brug for et skab og en kommode. J-g h-r b-u- f-r e- s-a- o- e- k-m-o-e- --------------------------------------- Jeg har brug for et skab og en kommode. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. J---ha- ---g-f-- -- --r-ve--rd o---------. Jeg har brug for et skrivebord og en reol. J-g h-r b-u- f-r e- s-r-v-b-r- o- e- r-o-. ------------------------------------------ Jeg har brug for et skrivebord og en reol. 0
Kus on mänguasjad? Hvo- er l----ø---? Hvor er legetøjet? H-o- e- l-g-t-j-t- ------------------ Hvor er legetøjet? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Jeg-har br-g-f---en d-k-e-og-en-b---e. Jeg har brug for en dukke og en bamse. J-g h-r b-u- f-r e- d-k-e o- e- b-m-e- -------------------------------------- Jeg har brug for en dukke og en bamse. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. J-- har b--g --r-e- -od--l------t--k--s-i-. Jeg har brug for en fodbold og et skakspil. J-g h-r b-u- f-r e- f-d-o-d o- e- s-a-s-i-. ------------------------------------------- Jeg har brug for en fodbold og et skakspil. 0
Kus on tööriistad? Hvo- e- -æ-k-øje-? Hvor er værktøjet? H-o- e- v-r-t-j-t- ------------------ Hvor er værktøjet? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Jeg ----br---fo- ----amm-r--- en--a-g. Jeg har brug for en hammer og en tang. J-g h-r b-u- f-r e- h-m-e- o- e- t-n-. -------------------------------------- Jeg har brug for en hammer og en tang. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. J-g -ar -r-g -----t -or--- en-s---et-ækk-r. Jeg har brug for et bor og en skruetrækker. J-g h-r b-u- f-r e- b-r o- e- s-r-e-r-k-e-. ------------------------------------------- Jeg har brug for et bor og en skruetrækker. 0
Kus on ehted? H--r er--m--k-r-e? Hvor er smykkerne? H-o- e- s-y-k-r-e- ------------------ Hvor er smykkerne? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. J-g --a--br--e e---a-sk--- -g -- --mb-n-. Jeg skal bruge en halskæde og et armbånd. J-g s-a- b-u-e e- h-l-k-d- o- e- a-m-å-d- ----------------------------------------- Jeg skal bruge en halskæde og et armbånd. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Jeg sk---b------n ring o--n-g------ring-. Jeg skal bruge en ring og nogle øreringe. J-g s-a- b-u-e e- r-n- o- n-g-e ø-e-i-g-. ----------------------------------------- Jeg skal bruge en ring og nogle øreringe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!