Vestmik

et Kaubamajas   »   nn In the department store

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [femtito / to og femti]

In the department store

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? S--l vi--å-t-- -----ken? S--- v- g- t-- b-------- S-a- v- g- t-l b-t-k-e-? ------------------------ Skal vi gå til butikken? 0
Ma pean sisseoste tegema. E- m- gje----okre -n-kj-p. E- m- g---- n---- i------- E- m- g-e-e n-k-e i-n-j-p- -------------------------- Eg må gjere nokre innkjøp. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Eg---l--a---e--y-je. E- v-- h----- m----- E- v-l h-n-l- m-k-e- -------------------- Eg vil handle mykje. 0
Kus on bürookaubad? Kv-r ---konto---k--e? K--- e- k------------ K-a- e- k-n-o-s-k-n-? --------------------- Kvar er kontorsakene? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Eg tr--g--on-ol--ta--o--b-evp---r. E- t---- k---------- o- b--------- E- t-e-g k-n-o-u-t-r o- b-e-p-p-r- ---------------------------------- Eg treng konvoluttar og brevpapir. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Eg---e-g ku-ep-n--- o- ---ja-. E- t---- k--------- o- t------ E- t-e-g k-l-p-n-a- o- t-s-a-. ------------------------------ Eg treng kulepennar og tusjar. 0
Kus on mööbel? K-a- e- m--l--e? K--- e- m------- K-a- e- m-b-a-e- ---------------- Kvar er møblane? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. E- --e-g --- --å---g e-- ---mod-. E- t---- e-- s--- o- e-- k------- E- t-e-g e-t s-å- o- e-n k-m-o-e- --------------------------------- Eg treng eit skåp og ein kommode. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Eg--r--g e-t-skr-vebor- ----i hy-l-. E- t---- e-- s--------- o- e- h----- E- t-e-g e-t s-r-v-b-r- o- e- h-l-e- ------------------------------------ Eg treng eit skrivebord og ei hylle. 0
Kus on mänguasjad? Kva- -- -e-kene? K--- e- l------- K-a- e- l-i-e-e- ---------------- Kvar er leikene? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Eg -r-ng-ei--okke----e-n-bam-e. E- t---- e- d---- o- e-- b----- E- t-e-g e- d-k-e o- e-n b-m-e- ------------------------------- Eg treng ei dokke og ein bamse. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Eg--r-n--e-n f-t--ll -g -it-sjak---el. E- t---- e-- f------ o- e-- s--------- E- t-e-g e-n f-t-a-l o- e-t s-a-k-p-l- -------------------------------------- Eg treng ein fotball og eit sjakkspel. 0
Kus on tööriistad? K-a- er--e---øyet? K--- e- v--------- K-a- e- v-r-t-y-t- ------------------ Kvar er verktøyet? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Eg--ren--ein-ha-ar--g-e- to--. E- t---- e-- h---- o- e- t---- E- t-e-g e-n h-m-r o- e- t-n-. ------------------------------ Eg treng ein hamar og ei tong. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Eg-t---- -i---o---g e----k--t----ar. E- t---- e-- b-- o- e-- s----------- E- t-e-g e-n b-r o- e-n s-r-t-e-k-r- ------------------------------------ Eg treng ein bor og ein skrutrekkar. 0
Kus on ehted? Kv-- er --ykk-? K--- e- s------ K-a- e- s-y-k-? --------------- Kvar er smykka? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Eg -re-g--it -a-----de-og eit--rmba--. E- t---- e-- h-------- o- e-- a------- E- t-e-g e-t h-l-k-e-e o- e-t a-m-a-d- -------------------------------------- Eg treng eit halskjede og eit armband. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. E- t--ng -i- r----og ø-re--b---. E- t---- e-- r--- o- ø---------- E- t-e-g e-n r-n- o- ø-r-d-b-a-. -------------------------------- Eg treng ein ring og øyredobbar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!