Vestmik

et Kaubamajas   »   nl In het winkelcentrum

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [tweeënvijftig]

In het winkelcentrum

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Z-lle- w- -a-r-e-- w-n-el-e-tru---aa-? Z----- w- n--- e-- w------------ g---- Z-l-e- w- n-a- e-n w-n-e-c-n-r-m g-a-? -------------------------------------- Zullen we naar een winkelcentrum gaan? 0
Ma pean sisseoste tegema. Ik ---t-ga-n wi----en. I- m--- g--- w-------- I- m-e- g-a- w-n-e-e-. ---------------------- Ik moet gaan winkelen. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. I---i- ---- ----p-n. I- w-- v--- i------- I- w-l v-e- i-k-p-n- -------------------- Ik wil veel inkopen. 0
Kus on bürookaubad? W-ar zij---- ---t--rar---e-en? W--- z--- d- k---------------- W-a- z-j- d- k-n-o-r-r-i-e-e-? ------------------------------ Waar zijn de kantoorartikelen? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. I- -eb -nv-lo---- e- --iefp-p-er--o-i-. I- h-- e--------- e- b---------- n----- I- h-b e-v-l-p-e- e- b-i-f-a-i-r n-d-g- --------------------------------------- Ik heb enveloppen en briefpapier nodig. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Ik h-b -e---- -n -iltst--t-n----ig. I- h-- p----- e- v---------- n----- I- h-b p-n-e- e- v-l-s-i-t-n n-d-g- ----------------------------------- Ik heb pennen en viltstiften nodig. 0
Kus on mööbel? W-ar--i-- ------b--s? W--- z--- d- m------- W-a- z-j- d- m-u-e-s- --------------------- Waar zijn de meubels? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Ik h-b een--ast e----n-c---o-- -o--g. I- h-- e-- k--- e- e-- c------ n----- I- h-b e-n k-s- e- e-n c-m-o-e n-d-g- ------------------------------------- Ik heb een kast en een commode nodig. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Ik--eb een-bur--u -n-e-n----nk -od--. I- h-- e-- b----- e- e-- p---- n----- I- h-b e-n b-r-a- e- e-n p-a-k n-d-g- ------------------------------------- Ik heb een bureau en een plank nodig. 0
Kus on mänguasjad? W--r-----et sp-el-oe-? W--- i- h-- s--------- W-a- i- h-t s-e-l-o-d- ---------------------- Waar is het speelgoed? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Ik---- -e---op-en e---t--d-b-er--o---. I- h-- e-- p-- e- e-- t-------- n----- I- h-b e-n p-p e- e-n t-d-y-e-r n-d-g- -------------------------------------- Ik heb een pop en een teddybeer nodig. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. I----b -e- v------ -n--en--c-a--s--- no--g. I- h-- e-- v------ e- e-- s--------- n----- I- h-b e-n v-e-b-l e- e-n s-h-a-s-e- n-d-g- ------------------------------------------- Ik heb een voetbal en een schaakspel nodig. 0
Kus on tööriistad? Wa-- ------ g-r-edsc-a-? W--- i- h-- g----------- W-a- i- h-t g-r-e-s-h-p- ------------------------ Waar is het gereedschap? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. I- heb -en h-----e- -en -----nodi-. I- h-- e-- h---- e- e-- t--- n----- I- h-b e-n h-m-r e- e-n t-n- n-d-g- ----------------------------------- Ik heb een hamer en een tang nodig. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. I--h------ ----mac-i-e-en-e-n-schro-ve-dr---er no-i-. I- h-- e-- b---------- e- e-- s--------------- n----- I- h-b e-n b-o-m-c-i-e e- e-n s-h-o-v-n-r-a-e- n-d-g- ----------------------------------------------------- Ik heb een boormachine en een schroevendraaier nodig. 0
Kus on ehted? W-a- i- de --w-lie-s--d--i--? W--- i- d- j----------------- W-a- i- d- j-w-l-e-s-f-e-i-g- ----------------------------- Waar is de juweliersafdeling? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. I--heb-een--al-ke-tin- -n ee- --m-a-d --d-g. I- h-- e-- h---------- e- e-- a------ n----- I- h-b e-n h-l-k-t-i-g e- e-n a-m-a-d n-d-g- -------------------------------------------- Ik heb een halsketting en een armband nodig. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Ik--eb-e-n ri---e- ---bell-n -odi-. I- h-- e-- r--- e- o-------- n----- I- h-b e-n r-n- e- o-r-e-l-n n-d-g- ----------------------------------- Ik heb een ring en oorbellen nodig. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!