Vestmik

et Sidesõnad 3   »   sl Vezniki 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [šestindevetdeset]

Vezniki 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. V--an--, b-ž-ko--a--oni --d-lk-. V------- b-- k- z------ b------- V-t-n-m- b-ž k- z-z-o-i b-d-l-a- -------------------------------- Vstanem, brž ko zazvoni budilka. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. P-s-a-em ---u-en, --ž--- s----ram z---ti---i-i. P------- u------- b-- k- s- m---- z----- u----- P-s-a-e- u-r-j-n- b-ž k- s- m-r-m z-č-t- u-i-i- ----------------------------------------------- Postanem utrujen, brž ko se moram začeti učiti. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Pr-n--al b-- -e------brž k- d-p-------- le-. P------- b-- d------ b-- k- d------- 6- l--- P-e-e-a- b-m d-l-t-, b-ž k- d-p-l-i- 6- l-t- -------------------------------------------- Prenehal bom delati, brž ko dopolnim 60 let. 0
Millal te helistate? Kd-j---kli-et-? K--- p--------- K-a- p-k-i-e-e- --------------- Kdaj pokličete? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Takoj ko-b-m-im-l---en-t-k --os---a --sa. T---- k- b-- i--- t------- p------- č---- T-k-j k- b-m i-e- t-e-u-e- p-o-t-g- č-s-. ----------------------------------------- Takoj ko bom imel trenutek prostega časa. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. P-kli--- ta--- ko -o-i-el -e-aj-p-oste-------. P------- t---- k- b- i--- n---- p------- č---- P-k-i-e- t-k-j k- b- i-e- n-k-j p-o-t-g- č-s-. ---------------------------------------------- Pokliče, takoj ko bo imel nekaj prostega časa. 0
Kui kaua te töötate? Kak--do--o-b-ste d-l---? K--- d---- b---- d------ K-k- d-l-o b-s-e d-l-l-? ------------------------ Kako dolgo boste delali? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. D-la--a---om---ok--- -o- -o-el----g-a). D------- b--- d----- b-- m---- (------- D-l-l-a- b-m- d-k-e- b-m m-g-l (-o-l-)- --------------------------------------- Delal(a) bom, dokler bom mogel (mogla). 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. De--l(a--b-m---------bo---d--v-a-. D------- b--- d----- b-- z-------- D-l-l-a- b-m- d-k-e- b-m z-r-v-a-. ---------------------------------- Delal(a) bom, dokler bom zdrav(a). 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. On --ž--v ----e--i, ---e--------- d---l. O- l--- v p-------- n------ d- b- d----- O- l-ž- v p-s-e-j-, n-m-s-o d- b- d-l-l- ---------------------------------------- On leži v postelji, namesto da bi delal. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. O--be-e--a---is,---m-st- ------kuha-. O- b--- č------- n------ d- b- k----- O- b-r- č-s-p-s- n-m-s-o d- b- k-h-l- ------------------------------------- On bere časopis, namesto da bi kuhal. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. O- --d--v g-s-i-ni----m-s-o-da--i -----o--v. O- s--- v g-------- n------ d- b- š-- d----- O- s-d- v g-s-i-n-, n-m-s-o d- b- š-l d-m-v- -------------------------------------------- On sedi v gostilni, namesto da bi šel domov. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Kol--o--vem--s-an-j--t-. K------ v--- s------ t-- K-l-k-r v-m- s-a-u-e t-. ------------------------ Kolikor vem, stanuje tu. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Ko----- v-----e----go-a --na bo---. K------ v--- j- n------ ž--- b----- K-l-k-r v-m- j- n-e-o-a ž-n- b-l-a- ----------------------------------- Kolikor vem, je njegova žena bolna. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Kol-ko------ je ---b---pos-l-. K------ v--- j- o- b---------- K-l-k-r v-m- j- o- b-e-p-s-l-. ------------------------------ Kolikor vem, je on brezposeln. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Za-pal-a- s-m- -r---če -- -il ----n -bila---č-a-. Z-------- s--- d------ b- b-- t---- (---- t------ Z-s-a-(-) s-m- d-u-a-e b- b-l t-č-n (-i-a t-č-a-. ------------------------------------------------- Zaspal(a) sem, drugače bi bil točen (bila točna). 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Zam-di---)---m -vto-us--dru-a-- b---il ---en ----- to-na). Z--------- s-- a------- d------ b- b-- t---- (---- t------ Z-m-d-l-a- s-m a-t-b-s- d-u-a-e b- b-l t-č-n (-i-a t-č-a-. ---------------------------------------------------------- Zamudil(a) sem avtobus, drugače bi bil točen (bila točna). 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. Nise- n-šel--n-šla) -o--, -ru-ač- bi bi--t-če----ila to-na). N---- n---- (------ p---- d------ b- b-- t---- (---- t------ N-s-m n-š-l (-a-l-) p-t-, d-u-a-e b- b-l t-č-n (-i-a t-č-a-. ------------------------------------------------------------ Nisem našel (našla) poti, drugače bi bil točen (bila točna). 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!