Vestmik

et Sidesõnad 3   »   nn Conjunctions 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiseks]

Conjunctions 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Eg -----op--så s-a-t ----jar-l-k-a-rin-jer. E- s--- o-- s- s---- v------------ r------- E- s-å- o-p s- s-a-t v-k-j-r-l-k-a r-n-j-r- ------------------------------------------- Eg står opp så snart vekkjarklokka ringjer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Eg blir t-øyt------n--t eg-m----ude--. E- b--- t----- s- s---- e- m- s------- E- b-i- t-ø-t- s- s-a-t e- m- s-u-e-e- -------------------------------------- Eg blir trøytt så snart eg må studere. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. E- ---- -lu-te-å-jobbe s-ra-- -g -li--se--ti. E- s--- s----- å j---- s----- e- b--- s------ E- s-a- s-u-t- å j-b-e s-r-k- e- b-i- s-k-t-. --------------------------------------------- Eg skal slutte å jobbe straks eg blir seksti. 0
Millal te helistate? Nå--ri--j-r-du? N-- r------ d-- N-r r-n-j-r d-? --------------- Når ringjer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så s-----eg-har-tid. S- s---- e- h-- t--- S- s-a-t e- h-r t-d- -------------------- Så snart eg har tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha----ngjer ----na-t --- -ar-lit-----. H-- r------ s- s---- h-- h-- l--- t--- H-n r-n-j-r s- s-a-t h-n h-r l-t- t-d- -------------------------------------- Han ringjer så snart han har litt tid. 0
Kui kaua te töötate? Ko- len-e-skal-d- a----de? K-- l---- s--- d- a------- K-r l-n-e s-a- d- a-b-i-e- -------------------------- Kor lenge skal du arbeide? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. E--sk-- -r-ei-e -å-----e----ka-. E- s--- a------ s- l---- e- k--- E- s-a- a-b-i-e s- l-n-e e- k-n- -------------------------------- Eg skal arbeide så lenge eg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Eg----- a---id- -- le--- -g------is-. E- s--- a------ s- l---- e- e- f----- E- s-a- a-b-i-e s- l-n-e e- e- f-i-k- ------------------------------------- Eg skal arbeide så lenge eg er frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Ha----g- i --n-a-- ----e--for - ----e. H-- l--- i s---- i s----- f-- å j----- H-n l-g- i s-n-a i s-a-e- f-r å j-b-e- -------------------------------------- Han ligg i senga i staden for å jobbe. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Ho-l-s-a-i-a---st-de- f---å ---e m-t. H- l-- a---- i s----- f-- å l--- m--- H- l-s a-i-a i s-a-e- f-r å l-g- m-t- ------------------------------------- Ho les avisa i staden for å lage mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. H-----t--- --oa i-s----n--or-- -å -e-m. H-- s-- p- k--- i s----- f-- å g- h---- H-n s-t p- k-o- i s-a-e- f-r å g- h-i-. --------------------------------------- Han sit på kroa i staden for å gå heim. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så vidt -- ve--,-b-- --n --r. S- v--- e- v---- b-- h-- h--- S- v-d- e- v-i-, b-r h-n h-r- ----------------------------- Så vidt eg veit, bur han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Så v-dt -g ---t, ---k-na -a---sjuk. S- v--- e- v---- e- k--- h--- s---- S- v-d- e- v-i-, e- k-n- h-n- s-u-. ----------------------------------- Så vidt eg veit, er kona hans sjuk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. S- v--t -g --i-,-e---a- --bei-s-au-. S- v--- e- v---- e- h-- a----------- S- v-d- e- v-i-, e- h-n a-b-i-s-a-s- ------------------------------------ Så vidt eg veit, er han arbeidslaus. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. E- --r--- me-,--lles -adde-eg --m--t-d-no-. E- f----- m--- e---- h---- e- k--- t------- E- f-r-o- m-g- e-l-s h-d-e e- k-m- t-d-n-k- ------------------------------------------- Eg forsov meg, elles hadde eg kome tidsnok. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Eg ---t- ---sen, e---s-ha----e- ko-- -id-n--. E- m---- b------ e---- h---- e- k--- t------- E- m-s-a b-s-e-, e-l-s h-d-e e- k-m- t-d-n-k- --------------------------------------------- Eg mista bussen, elles hadde eg kome tidsnok. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. Eg --n- i-k-- v-g----el-e- -ad-- e--v-r----ds--k. E- f--- i---- v----- e---- h---- e- v--- t------- E- f-n- i-k-e v-g-n- e-l-s h-d-e e- v-r- t-d-n-k- ------------------------------------------------- Eg fann ikkje vegen, elles hadde eg vore tidsnok. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!