Vestmik

et Sidesõnad 3   »   cs Spojky 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [devadesát šest]

Spojky 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. V-t-n-,----m--e --z-o-- budí-. V------ j------ z------ b----- V-t-n-, j-k-i-e z-z-o-í b-d-k- ------------------------------ Vstanu, jakmile zazvoní budík. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Js-----a-ený- jak--le se-mám----t. J--- u------- j------ s- m-- u---- J-e- u-a-e-ý- j-k-i-e s- m-m u-i-. ---------------------------------- Jsem unavený, jakmile se mám učit. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. P--s--nu-pr--o--t,--ž -- ---- 6-. P------- p-------- a- m- b--- 6-- P-e-t-n- p-a-o-a-, a- m- b-d- 6-. --------------------------------- Přestanu pracovat, až mi bude 60. 0
Millal te helistate? Kdy----o-áte? K-- z-------- K-y z-v-l-t-? ------------- Kdy zavoláte? 0
Kohe kui mul on hetk aega. A--------ít tr-chu ča--. A- b--- m-- t----- č---- A- b-d- m-t t-o-h- č-s-. ------------------------ Až budu mít trochu času. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Z-vo--,-a--b-d- mí- t----u-ča-u. Z------ a- b--- m-- t----- č---- Z-v-l-, a- b-d- m-t t-o-h- č-s-. -------------------------------- Zavolá, až bude mít trochu času. 0
Kui kaua te töötate? Jak --ouho---d-te--r-c-v-t? J-- d----- b----- p-------- J-k d-o-h- b-d-t- p-a-o-a-? --------------------------- Jak dlouho budete pracovat? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. B-du--r---vat,-d---- -u-- ---i. B--- p-------- d---- b--- m---- B-d- p-a-o-a-, d-k-d b-d- m-c-. ------------------------------- Budu pracovat, dokud budu moci. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. B----p--cov----doku- -----zd---ý-/---r--á. B--- p-------- d---- b--- z----- / z------ B-d- p-a-o-a-, d-k-d b-d- z-r-v- / z-r-v-. ------------------------------------------ Budu pracovat, dokud budu zdravý / zdravá. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Leží - p-s--l-----s----by pracov--. L--- v p------- m---- a-- p-------- L-ž- v p-s-e-i- m-s-o a-y p-a-o-a-. ----------------------------------- Leží v posteli, místo aby pracoval. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Č-- -- časopi-,-m-sto--by-v-ř-la. Č-- s- č------- m---- a-- v------ Č-e s- č-s-p-s- m-s-o a-y v-ř-l-. --------------------------------- Čte si časopis, místo aby vařila. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Se-- - h----d-- --s-- --y---l-do-ů. S--- v h------- m---- a-- š-- d---- S-d- v h-s-o-ě- m-s-o a-y š-l d-m-. ----------------------------------- Sedí v hospodě, místo aby šel domů. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Po--d-v-m, -ydlí--de. P---- v--- b---- z--- P-k-d v-m- b-d-í z-e- --------------------- Pokud vím, bydlí zde. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. P-k-d-v----------- -e---ne-o-ná. P---- v--- j- j--- ž--- n------- P-k-d v-m- j- j-h- ž-n- n-m-c-á- -------------------------------- Pokud vím, je jeho žena nemocná. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Po-ud -í----e nez-------ný. P---- v--- j- n------------ P-k-d v-m- j- n-z-m-s-n-n-. --------------------------- Pokud vím, je nezaměstnaný. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Z-s--l-/ zasp--- ---m,---n-k -ych-p-i----/ --i--- vča-. Z----- / z------ j---- j---- b--- p----- / p----- v---- Z-s-a- / z-s-a-a j-e-, j-n-k b-c- p-i-e- / p-i-l- v-a-. ------------------------------------------------------- Zaspal / zaspala jsem, jinak bych přišel / přišla včas. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Zm-ška- - --eš-a-a-js-m ---ob-s,----a- byc- ----el - p-i-l--v-as. Z------ / z------- j--- a------- j---- b--- p----- / p----- v---- Z-e-k-l / z-e-k-l- j-e- a-t-b-s- j-n-k b-c- p-i-e- / p-i-l- v-a-. ----------------------------------------------------------------- Zmeškal / zmeškala jsem autobus, jinak bych přišel / přišla včas. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-----l-/--en-šl- --e---est-,-j---k-b--h------l ------la -č--. N------ / n------ j--- c----- j---- b--- p----- / p----- v---- N-n-š-l / n-n-š-a j-e- c-s-u- j-n-k b-c- p-i-e- / p-i-l- v-a-. -------------------------------------------------------------- Nenašel / nenašla jsem cestu, jinak bych přišel / přišla včas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!