Vestmik

et Sidesõnad 3   »   af Voegwoorde 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [ses en negentig]

Voegwoorde 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. E- s-aan-op-----a---e--e--er----. E- s---- o- s---- d-- w----- l--- E- s-a-n o- s-d-a d-e w-k-e- l-i- --------------------------------- Ek staan op sodra die wekker lui. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Ek------m-eg sodra----m-e- le-r. E- w--- m--- s---- e- m--- l---- E- w-r- m-e- s-d-a e- m-e- l-e-. -------------------------------- Ek word moeg sodra ek moet leer. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Ek---a----h-u w-r---------- 6- is. E- g--- o---- w--- s---- e- 6- i-- E- g-a- o-h-u w-r- s-d-a e- 6- i-. ---------------------------------- Ek gaan ophou werk sodra ek 60 is. 0
Millal te helistate? W--nee- ga---j-----? W------ g--- j- b--- W-n-e-r g-a- j- b-l- -------------------- Wanneer gaan jy bel? 0
Kohe kui mul on hetk aega. S-d-a--k -n k-ns-e-h--. S---- e- ’- k----- h--- S-d-a e- ’- k-n-i- h-t- ----------------------- Sodra ek ’n kansie het. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. H--s----el--odr- hy t-- he-. H- s-- b-- s---- h- t-- h--- H- s-l b-l s-d-a h- t-d h-t- ---------------------------- Hy sal bel sodra hy tyd het. 0
Kui kaua te töötate? Hoe------gaa- - ---k? H-- l--- g--- u w---- H-e l-n- g-a- u w-r-? --------------------- Hoe lank gaan u werk? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. E---a----rk -o-l-nk as---t e- k--. E- s-- w--- s- l--- a- w-- e- k--- E- s-l w-r- s- l-n- a- w-t e- k-n- ---------------------------------- Ek sal werk so lank as wat ek kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. E- --- --r---- -a---as wa---k ges-nd -s. E- s-- w--- s- l--- a- w-- e- g----- i-- E- s-l w-r- s- l-n- a- w-t e- g-s-n- i-. ---------------------------------------- Ek sal werk so lank as wat ek gesond is. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. H- -ê -n -ie-b-- ----l-a- --ar-an --- -y-werk. H- l- i- d-- b-- i- p---- d------ d-- h- w---- H- l- i- d-e b-d i- p-a-s d-a-v-n d-t h- w-r-. ---------------------------------------------- Hy lê in die bed in plaas daarvan dat hy werk. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. S- l--- --e---------in-pl-a---aarv-n --t -y -ook. S- l--- d-- k------ i- p---- d------ d-- s- k---- S- l-e- d-e k-e-a-t i- p-a-s d-a-v-n d-t s- k-o-. ------------------------------------------------- Sy lees die koerant in plaas daarvan dat sy kook. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Hy--i- in-di- k-----in-p-a-s da----n-da--hy-h--s t----aan. H- s-- i- d-- k---- i- p---- d------ d-- h- h--- t-- g---- H- s-t i- d-e k-o-g i- p-a-s d-a-v-n d-t h- h-i- t-e g-a-. ---------------------------------------------------------- Hy sit in die kroeg in plaas daarvan dat hy huis toe gaan. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Sov-r--k---et, -o-n--y-hi--. S---- e- w---- w--- h- h---- S-v-r e- w-e-, w-o- h- h-e-. ---------------------------- Sover ek weet, woon hy hier. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S--er-ek--e-t- i- s- ---u -i--. S---- e- w---- i- s- v--- s---- S-v-r e- w-e-, i- s- v-o- s-e-. ------------------------------- Sover ek weet, is sy vrou siek. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. S-v-r -k-we-t---s hy-we---oos. S---- e- w---- i- h- w-------- S-v-r e- w-e-, i- h- w-r-l-o-. ------------------------------ Sover ek weet, is hy werkloos. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Ek--et ---sl---,---d----n- -ou--k ----ds-----e---et. E- h-- v-------- a-------- s-- e- b----- g----- h--- E- h-t v-r-l-a-, a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ---------------------------------------------------- Ek het verslaap, andersins sou ek betyds gewees het. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Ek -et -i----s-ve--as- ande-s-n- s---ek bet-d- -e---- -et. E- h-- d-- b-- v------ a-------- s-- e- b----- g----- h--- E- h-t d-e b-s v-r-a-, a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ---------------------------------------------------------- Ek het die bus verpas, andersins sou ek betyds gewees het. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. E----- --- p-d-n-e----ind-nie----d-rs--s-so--ek be-yds --wee--h-t. E- h-- d-- p-- n-- g----- n--- a-------- s-- e- b----- g----- h--- E- h-t d-e p-d n-e g-v-n- n-e- a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ------------------------------------------------------------------ Ek het die pad nie gevind nie, andersins sou ek betyds gewees het. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!