Vestmik

et Tegevused   »   af Aktiwiteite

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [dertien]

Aktiwiteite

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Wat --------aa- M----a? Wat doen / maak Martha? W-t d-e- / m-a- M-r-h-? ----------------------- Wat doen / maak Martha? 0
Ta töötab büroos. Sy we-k--- k-nto-r. Sy werk op kantoor. S- w-r- o- k-n-o-r- ------------------- Sy werk op kantoor. 0
Ta töötab arvutiga. S- w--k -p--n----e---r. Sy werk op ’n rekenaar. S- w-r- o- ’- r-k-n-a-. ----------------------- Sy werk op ’n rekenaar. 0
Kus on Martha? Waa- i- ----ha? Waar is Martha? W-a- i- M-r-h-? --------------- Waar is Martha? 0
Kinos. In d-e-----ko-p. In die bioskoop. I- d-e b-o-k-o-. ---------------- In die bioskoop. 0
Ta vaatab filmi. S--k---’- ro-prent. Sy kyk ’n rolprent. S- k-k ’- r-l-r-n-. ------------------- Sy kyk ’n rolprent. 0
Mida Peter teeb? W-t-do-n-P--e-? Wat doen Peter? W-t d-e- P-t-r- --------------- Wat doen Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. H- st---e--by-d-e u---e--i---t. Hy studeer by die universiteit. H- s-u-e-r b- d-e u-i-e-s-t-i-. ------------------------------- Hy studeer by die universiteit. 0
Ta õpib keeli. Hy--t-de---t--e. Hy studeer tale. H- s-u-e-r t-l-. ---------------- Hy studeer tale. 0
Kus on Peter? Wa-- i--Pe-e-? Waar is Peter? W-a- i- P-t-r- -------------- Waar is Peter? 0
Kohvikus. I--d-e k-f-e. In die kafee. I- d-e k-f-e- ------------- In die kafee. 0
Ta joob kohvi. H----in---of--e. Hy drink koffie. H- d-i-k k-f-i-. ---------------- Hy drink koffie. 0
Kus nad käia armastavad? W-arheen --an-hu-l- --a--? Waarheen gaan hulle graag? W-a-h-e- g-a- h-l-e g-a-g- -------------------------- Waarheen gaan hulle graag? 0
Kontsertidel. N- ’-----s-r-. Na ’n konsert. N- ’- k-n-e-t- -------------- Na ’n konsert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Hul-e-l-i-ter-graag--u----. Hulle luister graag musiek. H-l-e l-i-t-r g-a-g m-s-e-. --------------------------- Hulle luister graag musiek. 0
Kus nad käia ei armasta? W-arh-----aa--h--le ni--gr-a- -ie? Waarheen gaan hulle nie graag nie? W-a-h-e- g-a- h-l-e n-e g-a-g n-e- ---------------------------------- Waarheen gaan hulle nie graag nie? 0
Diskoteegis. N- di--di-ko. Na die disko. N- d-e d-s-o- ------------- Na die disko. 0
Neile ei meeldi tantsida. H-l-e-d--s---e--raag ni-. Hulle dans nie graag nie. H-l-e d-n- n-e g-a-g n-e- ------------------------- Hulle dans nie graag nie. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!