Vestmik

et Töö   »   af Werk

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [vyf en vyftig]

Werk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Wa- i- u v-- b-----? Wat is u van beroep? 0
Mu mees on arst. My m-- i- ’- d-----. My man is ’n dokter. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Ek w--- d------- a- ’- v-----------. Ek werk deeltyds as ’n verpleegster. 0
Varsti saame me pensionit. On- s-- b-------- o-- p------- o------. Ons sal binnekort ons pensioen ontvang. 0
Kuid maksud on kõrged. Ma-- d-- b-------- i- h---. Maar die belasting is hoog. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. En m------ v---------- i- d---. En mediese versekering is duur. 0
Kelleks sa saada tahad? Wa- w-- j- g---- e----- w---? Wat wil jy graag eendag word? 0
Ma tahan inseneriks saada. Ek w-- g---- ’- i-------- w---. Ek wil graag ’n ingenieur word. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ek w-- u----------- t-- g---. Ek wil universiteit toe gaan. 0
Ma olen praktikant. Ek i- ’- „-------. Ek is ’n „intern“. 0
Ma ei teeni palju. Ek v------ n-- v--- n--. Ek verdien nie veel nie. 0
Ma teen praktikat välismaal. Ek d--- m- i--------- i- d-- b--------. Ek doen my internskap in die buiteland. 0
See on minu ülemus. Di- i- m- b---. Dit is my baas. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ek h-- g--- k-------. Ek het gawe kollegas. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Sm------ g--- o-- a---- k---- t--. Smiddags gaan ons altyd kroeg toe. 0
Ma otsin töökohta. Ek i- o- s--- n- w---. Ek is op soek na werk. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ek i- a- ’- j--- w-------. Ek is al ’n jaar werkloos. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Da-- i- t- v--- w------- m---- i- d-- l---. Daar is te veel werklose mense in dié land. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?