Vestmik

et Minevik 2   »   af Verlede tyd 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [twee en tagtig]

Verlede tyd 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Mo-- j- ’- a------- b--? Moes jy ’n ambulans bel? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Mo-- j- d-- d----- b--? Moes jy die dokter bel? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Mo-- j- d-- p------ b--? Moes jy die polisie bel? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. He- u d-- t-------------? E- h-- d-- n----- n-- g----. Het u die telefoonnommer? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. He- u d-- a----? E- h-- d-- n----- n-- g----. Het u die adres? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. He- u d-- s---------? E- h-- d-- n----- n-- g----. Het u die stadskaart? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. He- h- b----- g----? H- k-- n-- b----- k-- n--. Het hy betyds gekom? Hy kon nie betyds kom nie. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. He- h- d-- w-- g-----? H- k-- n-- d-- w-- v--- n--. Het hy die weg gevind? Hy kon nie die weg vind nie. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. He- h- j-- v-------? H- k-- m- n-- v------- n--. Het hy jou verstaan? Hy kon my nie verstaan nie. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Wa---- k-- j- n-- b----- k-- n--? Waarom kon jy nie betyds kom nie? 0
Miks sa teed ei leidnud? Wa---- k-- j- n-- d-- w-- v--- n--? Waarom kon jy nie die weg vind nie? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Wa---- k-- j- h-- n-- v------- n--? Waarom kon jy hom nie verstaan nie? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ek k-- n-- b----- w--- n--- o---- d--- n-- ’- b-- w-- n--. Ek kon nie betyds wees nie, omdat daar nie ’n bus was nie. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Ek k-- n-- d-- w-- v--- n--- o---- e- n-- ’- k---- g---- h-- n--. Ek kon nie die weg vind nie, omdat ek nie ’n kaart gehad het nie. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Ek k-- h-- n-- v------- n-- o---- d-- m----- s- h--- w--. Ek kon hom nie verstaan nie omdat die musiek so hard was. 0
Ma pidin takso võtma. Ek m--- ’- t--- n---. Ek moes ’n taxi neem. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ek m--- ’- s--------- k---. Ek moes ’n stadskaart koop. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ek m--- d-- r---- a-------. Ek moes die radio afskakel. 0

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!