Vestmik

et suur – väike   »   af groot – klein

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [agt en sestig]

groot – klein

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
suur ja väike g-oot--n kle-n g---- e- k---- g-o-t e- k-e-n -------------- groot en klein 0
Elevant on suur. D-----i--nt i- --oot. D-- o------ i- g----- D-e o-i-a-t i- g-o-t- --------------------- Die olifant is groot. 0
Hiir on väike. Die -u-s -- k---n. D-- m--- i- k----- D-e m-i- i- k-e-n- ------------------ Die muis is klein. 0
pime ja valge d-n-e---n--elder d----- e- h----- d-n-e- e- h-l-e- ---------------- donker en helder 0
Öö on pime. Die--a- -s ----e-. D-- n-- i- d------ D-e n-g i- d-n-e-. ------------------ Die nag is donker. 0
Päev on valge. Di---ag is --l--r. D-- d-- i- h------ D-e d-g i- h-l-e-. ------------------ Die dag is helder. 0
vana ja noor oud--n -o-k o-- e- j--- o-d e- j-n- ----------- oud en jonk 0
Meie vanaisa on väga vana. O-- ou-a i--ba-- -ud. O-- o--- i- b--- o--- O-s o-p- i- b-i- o-d- --------------------- Ons oupa is baie oud. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 70-jaa----l-d----s h------jo-k. 7- j--- g----- w-- h- n-- j---- 7- j-a- g-l-d- w-s h- n-g j-n-. ------------------------------- 70 jaar gelede was hy nog jonk. 0
ilus ja inetu m-oi ---l---k m--- e- l---- m-o- e- l-l-k ------------- mooi en lelik 0
Liblikas on ilus. Di- ------r -s-m--i. D-- v------ i- m---- D-e v-i-d-r i- m-o-. -------------------- Die vlinder is mooi. 0
Ämblik on inetu. D---spi-n-ko--is---lik. D-- s-------- i- l----- D-e s-i-n-k-p i- l-l-k- ----------------------- Die spinnekop is lelik. 0
paks ja kõhn D-------- en-d-n D-- / v-- e- d-- D-k / v-t e- d-n ---------------- Dik / vet en dun 0
100 kilo kaaluv naine on paks. ’---rou-va--10-kg-is-di--- ve-. ’- V--- v-- 1---- i- d-- / v--- ’- V-o- v-n 1-0-g i- d-k / v-t- ------------------------------- ’n Vrou van 100kg is dik / vet. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. ’n---n---n 5-kg i---un. ’- M-- v-- 5--- i- d--- ’- M-n v-n 5-k- i- d-n- ----------------------- ’n Man van 50kg is dun. 0
kallis ja odav d-u---n---e---op d--- e- g------- d-u- e- g-e-k-o- ---------------- duur en goedkoop 0
Auto on kallis. D-e m---r--s duur. D-- m---- i- d---- D-e m-t-r i- d-u-. ------------------ Die motor is duur. 0
Ajaleht on odav. Die ko-ran- i---oedk--p. D-- k------ i- g-------- D-e k-e-a-t i- g-e-k-o-. ------------------------ Die koerant is goedkoop. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...