Vestmik

et midagi soovima   »   af om van iets te hou

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sewentig]

om van iets te hou

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? W-l u ---k? W-- u r---- W-l u r-o-? ----------- Wil u rook? 0
Kas te sooviksite tantsida? W-l u -a-s? W-- u d---- W-l u d-n-? ----------- Wil u dans? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? W-l-u--aa- ----? W-- u g--- s---- W-l u g-a- s-a-? ---------------- Wil u gaan stap? 0
Ma sooviksin suitsetada. E- ----gr-ag -oo-. E- w-- g---- r---- E- w-l g-a-g r-o-. ------------------ Ek wil graag rook. 0
Soovid sa sigaretti? W---j- ’--------t hê? W-- j- ’- s------ h-- W-l j- ’- s-g-r-t h-? --------------------- Wil jy ’n sigaret hê? 0
Ta soovib tuld. Hy-so-k -n v-ur-o-tj-e -------e---. H- s--- ’- v---------- / a--------- H- s-e- ’- v-u-h-u-j-e / a-n-t-k-r- ----------------------------------- Hy soek ’n vuurhoutjie / aansteker. 0
Ma sooviksin midagi juua. E--w-l------ ie-s---i--. E- w-- g---- i--- d----- E- w-l g-a-g i-t- d-i-k- ------------------------ Ek wil graag iets drink. 0
Ma sooviksin midagi süüa. E--wi--g-a---iets -et. E- w-- g---- i--- e--- E- w-l g-a-g i-t- e-t- ---------------------- Ek wil graag iets eet. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ek-wil ---ag -i-t-ie--nts---. E- w-- g---- b------ o------- E- w-l g-a-g b-e-j-e o-t-p-n- ----------------------------- Ek wil graag bietjie ontspan. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ek w-l-u graag -et--vr-. E- w-- u g---- i--- v--- E- w-l u g-a-g i-t- v-a- ------------------------ Ek wil u graag iets vra. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ek--il --gra---v----e-s -r-. E- w-- u g---- v-- i--- v--- E- w-l u g-a-g v-r i-t- v-a- ---------------------------- Ek wil u graag vir iets vra. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. E- w---u----ag-na iet- u-tnooi. E- w-- u g---- n- i--- u------- E- w-l u g-a-g n- i-t- u-t-o-i- ------------------------------- Ek wil u graag na iets uitnooi. 0
Mida te soovite, palun? W-t -il-u-hê? W-- w-- u h-- W-t w-l u h-? ------------- Wat wil u hê? 0
Soovite te kohvi? Wil - kof--e-h-? W-- u k----- h-- W-l u k-f-i- h-? ---------------- Wil u koffie hê? 0
Või soovite te pigem teed? Of wil -----we- tee -ê? O- w-- u l----- t-- h-- O- w-l u l-e-e- t-e h-? ----------------------- Of wil u liewer tee hê? 0
Me soovime koju sõita. Ons -i--hu-s -oe-ry. O-- w-- h--- t-- r-- O-s w-l h-i- t-e r-. -------------------- Ons wil huis toe ry. 0
Soovite te taksot? Soek-j-l---’- -axi? S--- j---- ’- t---- S-e- j-l-e ’- t-x-? ------------------- Soek julle ’n taxi? 0
Nad soovivad helistada. Hu-l- wil---aa- -- -p--ep -aa-. H---- w-- g---- ’- o----- m---- H-l-e w-l g-a-g ’- o-r-e- m-a-. ------------------------------- Hulle wil graag ’n oproep maak. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.