Vestmik

et vajama – tahtma   »   af nodig het – wil

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [nege en sestig]

nodig het – wil

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ek h-- ’- b-- n----. Ek het ’n bed nodig. 0
Ma tahan magada. Ek w-- s----. Ek wil slaap. 0
Kas siin on voodit? Is h--- ’- b--? Is hier ’n bed? 0
Mul on vaja lampi. Ek h-- ’- l--- n----. Ek het ’n lamp nodig. 0
Ma tahan lugeda. Ek w-- l---. Ek wil lees. 0
Kas siin on lampi? Is h--- ’- l---? Is hier ’n lamp? 0
Mul on vaja telefoni. Ek h-- ’- t------- n----. Ek het ’n telefoon nodig. 0
Ma tahan helistada. Ek w-- b--. Ek wil bel. 0
Kas siin on telefoni? Is h--- ’- t-------? Is hier ’n telefoon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Ek h-- ’- k----- n----. Ek het ’n kamera nodig. 0
Ma tahan pildistada. Ek w-- f----- n---. Ek wil foto‘s neem. 0
Kas siin on fotokaamerat? Is h--- ’- k-----? Is hier ’n kamera? 0
Mul on vaja arvutit. Ek h-- ’- r------- n----. Ek het ’n rekenaar nodig. 0
Ma tahan meili saata. Ek w-- ’- e---- s----. Ek wil ’n e-pos stuur. 0
Kas siin on arvutit? Is h--- ’- r-------? Is hier ’n rekenaar? 0
Mul on vaja pastakat. Ek h-- ’- p-- n----. Ek het ’n pen nodig. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Ek w-- i--- s----. Ek wil iets skryf. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Is h--- ’- b--- p----- e- ’- p--? Is hier ’n blad papier en ’n pen? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...