Vestmik

et Sisseostud   »   af Inkopies

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [vier en vyftig]

Inkopies

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ek -il -n ge-kenk---o-. E- w-- ’- g------ k---- E- w-l ’- g-s-e-k k-o-. ----------------------- Ek wil ’n geskenk koop. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-a---i- te d-u--ni-. M--- n-- t- d--- n--- M-a- n-e t- d-u- n-e- --------------------- Maar nie te duur nie. 0
Võib-olla käekott? Mi-kie- ---h--d-a-? M------ ’- h------- M-s-i-n ’- h-n-s-k- ------------------- Miskien ’n handsak? 0
Millist värvi te soovite? W-tt-r-kl-ur-so-- u? W----- k---- s--- u- W-t-e- k-e-r s-e- u- -------------------- Watter kleur soek u? 0
Musta, pruuni või valget? S-ar-- b-uin-of -it? S----- b---- o- w--- S-a-t- b-u-n o- w-t- -------------------- Swart, bruin of wit? 0
Suurt või väikest? ’- G--t- ----- klei-tj--? ’- G---- o- ’- k--------- ’- G-o-e o- ’- k-e-n-j-e- ------------------------- ’n Grote of ’n kleintjie? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Mag--- -ie---- -ie----sebl-e-? M-- e- d-- e-- s--- a--------- M-g e- d-e e-n s-e- a-s-b-i-f- ------------------------------ Mag ek die een sien asseblief? 0
Kas see on nahast? Is--i- va----er--em-a-? I- d-- v-- l--- g------ I- d-t v-n l-e- g-m-a-? ----------------------- Is dit van leer gemaak? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Of--s di--v-n-pla---ek? O- i- d-- v-- p-------- O- i- d-t v-n p-a-t-e-? ----------------------- Of is dit van plastiek? 0
Nahast loomulikult. V-n--------atu-rl-k. V-- l---- n--------- V-n l-e-, n-t-u-l-k- -------------------- Van leer, natuurlik. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-- -s b-so---r-e go-ie--w--i-eit. D-- i- b--------- g---- k--------- D-t i- b-s-n-e-s- g-e-e k-a-i-e-t- ---------------------------------- Dit is besonderse goeie kwaliteit. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. En-die h---s-k-----e-kl-k --ll--. E- d-- h------ i- w------ b------ E- d-e h-n-s-k i- w-r-l-k b-l-i-. --------------------------------- En die handsak is werklik billik. 0
See meeldib mulle. Ek h----aar-an. E- h-- d------- E- h-u d-a-v-n- --------------- Ek hou daarvan. 0
Ma võtan selle. E----l d-t --em. E- s-- d-- n---- E- s-l d-t n-e-. ---------------- Ek sal dit neem. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-n -k dit-o--u-l-indien no-ig? K-- e- d-- o----- i----- n----- K-n e- d-t o-r-i- i-d-e- n-d-g- ------------------------------- Kan ek dit omruil indien nodig? 0
Loomulikult. V--se----r-kend. V--------------- V-n-e-f-p-e-e-d- ---------------- Vanselfsprekend. 0
Me pakime ta kingina ära. O-s sal-dit ---’---es-e---t-e---ai. O-- s-- d-- a- ’- g------ t-------- O-s s-l d-t a- ’- g-s-e-k t-e-r-a-. ----------------------------------- Ons sal dit as ’n geskenk toedraai. 0
Kassa on sealpool. Da---anderka-- -s--i- k-ss--r. D--- a-------- i- d-- k------- D-a- a-d-r-a-t i- d-e k-s-i-r- ------------------------------ Daar anderkant is die kassier. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...