Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   af Bysinne met of

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [drie en negentig]

Bysinne met of

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ek -eet n-e-o---y my-li-f-h-t ni-. Ek weet nie of hy my lief het nie. E- w-e- n-e o- h- m- l-e- h-t n-e- ---------------------------------- Ek weet nie of hy my lief het nie. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E----e- ni---f-hy --r-g-o--n-e. Ek weet nie of hy terugkom nie. E- w-e- n-e o- h- t-r-g-o- n-e- ------------------------------- Ek weet nie of hy terugkom nie. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ek--e---ni------- my------e---ie. Ek weet nie of hy my sal bel nie. E- w-e- n-e o- h- m- s-l b-l n-e- --------------------------------- Ek weet nie of hy my sal bel nie. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Of -y m- w-l--ie- he-? Of hy my wel lief het? O- h- m- w-l l-e- h-t- ---------------------- Of hy my wel lief het? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Of--- w-----r--k--? Of hy wel terugkom? O- h- w-l t-r-g-o-? ------------------- Of hy wel terugkom? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Of -y-my-w-- sa--b--? Of hy my wel sal bel? O- h- m- w-l s-l b-l- --------------------- Of hy my wel sal bel? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. E--won--- -- hy-aan-my -ink. Ek wonder of hy aan my dink. E- w-n-e- o- h- a-n m- d-n-. ---------------------------- Ek wonder of hy aan my dink. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. E--w--der of-h- -em-nd -n------et. Ek wonder of hy iemand anders het. E- w-n-e- o- h- i-m-n- a-d-r- h-t- ---------------------------------- Ek wonder of hy iemand anders het. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Ek----de--of hy -ok. Ek wonder of hy jok. E- w-n-e- o- h- j-k- -------------------- Ek wonder of hy jok. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Of-----e- ------ ---k? Of hy wel aan my dink? O- h- w-l a-n m- d-n-? ---------------------- Of hy wel aan my dink? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O---y-w-----mand a---rs het? Of hy wel iemand anders het? O- h- w-l i-m-n- a-d-r- h-t- ---------------------------- Of hy wel iemand anders het? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Of--- -e----e--a-r-------a--? Of hy wel die waarheid praat? O- h- w-l d-e w-a-h-i- p-a-t- ----------------------------- Of hy wel die waarheid praat? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. E-----f-l-o---y -er-li--va- my -o-. Ek twyfel of hy werklik van my hou. E- t-y-e- o- h- w-r-l-k v-n m- h-u- ----------------------------------- Ek twyfel of hy werklik van my hou. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. E- tw-fel of-h- --r -y-g-a- s-r--. Ek twyfel of hy vir my gaan skryf. E- t-y-e- o- h- v-r m- g-a- s-r-f- ---------------------------------- Ek twyfel of hy vir my gaan skryf. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Ek-t-y------ hy--e- -y -a-n tr--. Ek twyfel of hy met my gaan trou. E- t-y-e- o- h- m-t m- g-a- t-o-. --------------------------------- Ek twyfel of hy met my gaan trou. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Of----wel-w--kli----n -----u? Of hy wel werklik van my hou? O- h- w-l w-r-l-k v-n m- h-u- ----------------------------- Of hy wel werklik van my hou? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Of--- --l v-r-my-g-a--s-ryf? Of hy wel vir my gaan skryf? O- h- w-l v-r m- g-a- s-r-f- ---------------------------- Of hy wel vir my gaan skryf? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O---y---------my -aa---r-u? Of hy wel met my gaan trou? O- h- w-l m-t m- g-a- t-o-? --------------------------- Of hy wel met my gaan trou? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...