Vestmik

et Tegevused   »   ko 활동들

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [열셋]

13 [yeolses]

활동들

[hwaldongdeul]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? 마르타는 무--일을-해요? 마르타는 무슨 일을 해요? 마-타- 무- 일- 해-? -------------- 마르타는 무슨 일을 해요? 0
mal-u--n-u---------il-eul-h--yo? maleutaneun museun il-eul haeyo? m-l-u-a-e-n m-s-u- i---u- h-e-o- -------------------------------- maleutaneun museun il-eul haeyo?
Ta töötab büroos. 그녀- 사무----일--. 그녀는 사무실에서 일해요. 그-는 사-실-서 일-요- -------------- 그녀는 사무실에서 일해요. 0
geun-----un s-mus-l---e- --ha-yo. geunyeoneun samusil-eseo ilhaeyo. g-u-y-o-e-n s-m-s-l-e-e- i-h-e-o- --------------------------------- geunyeoneun samusil-eseo ilhaeyo.
Ta töötab arvutiga. 그-는 컴--로-일해-. 그녀는 컴퓨터로 일해요. 그-는 컴-터- 일-요- ------------- 그녀는 컴퓨터로 일해요. 0
g-u---one---k--mpy---olo---h-eyo. geunyeoneun keompyuteolo ilhaeyo. g-u-y-o-e-n k-o-p-u-e-l- i-h-e-o- --------------------------------- geunyeoneun keompyuteolo ilhaeyo.
Kus on Martha? 마르-- -디 -어요? 마르타는 어디 있어요? 마-타- 어- 있-요- ------------ 마르타는 어디 있어요? 0
m---ut-n--n--odi i----o-o? maleutaneun eodi iss-eoyo? m-l-u-a-e-n e-d- i-s-e-y-? -------------------------- maleutaneun eodi iss-eoyo?
Kinos. 영화-에-. 영화관에요. 영-관-요- ------ 영화관에요. 0
y-----wagwan--yo. yeonghwagwan-eyo. y-o-g-w-g-a---y-. ----------------- yeonghwagwan-eyo.
Ta vaatab filmi. 그녀는 영화---고-있--. 그녀는 영화를 보고 있어요. 그-는 영-를 보- 있-요- --------------- 그녀는 영화를 보고 있어요. 0
ge--y--n--n -eong-w-l----bo---i---e--o. geunyeoneun yeonghwaleul bogo iss-eoyo. g-u-y-o-e-n y-o-g-w-l-u- b-g- i-s-e-y-. --------------------------------------- geunyeoneun yeonghwaleul bogo iss-eoyo.
Mida Peter teeb? 피-는 무슨-일--해요? 피터는 무슨 일을 해요? 피-는 무- 일- 해-? ------------- 피터는 무슨 일을 해요? 0
p---o--un-mus-u------ul---eyo? piteoneun museun il-eul haeyo? p-t-o-e-n m-s-u- i---u- h-e-o- ------------------------------ piteoneun museun il-eul haeyo?
Ta õpib ülikoolis. 그--대학에서-공부해-. 그는 대학에서 공부해요. 그- 대-에- 공-해-. ------------- 그는 대학에서 공부해요. 0
geu--u--d----g---eo---ngbuha-y-. geuneun daehag-eseo gongbuhaeyo. g-u-e-n d-e-a---s-o g-n-b-h-e-o- -------------------------------- geuneun daehag-eseo gongbuhaeyo.
Ta õpib keeli. 그는-언-를-공--요. 그는 언어를 공부해요. 그- 언-를 공-해-. ------------ 그는 언어를 공부해요. 0
g-u--u- e----o---l g-n---h-ey-. geuneun eon-eoleul gongbuhaeyo. g-u-e-n e-n-e-l-u- g-n-b-h-e-o- ------------------------------- geuneun eon-eoleul gongbuhaeyo.
Kus on Peter? 피---어디 ---? 피터는 어디 있어요? 피-는 어- 있-요- ----------- 피터는 어디 있어요? 0
pi--o-eu- ---- i-s---y-? piteoneun eodi iss-eoyo? p-t-o-e-n e-d- i-s-e-y-? ------------------------ piteoneun eodi iss-eoyo?
Kohvikus. 카--요 카페예요 카-예- ---- 카페예요 0
ka-e-e-o kapeyeyo k-p-y-y- -------- kapeyeyo
Ta joob kohvi. 그는-커피- 마시- 있-요. 그는 커피를 마시고 있어요. 그- 커-를 마-고 있-요- --------------- 그는 커피를 마시고 있어요. 0
geu-----k--p-le-l -asigo-i-s-eo--. geuneun keopileul masigo iss-eoyo. g-u-e-n k-o-i-e-l m-s-g- i-s-e-y-. ---------------------------------- geuneun keopileul masigo iss-eoyo.
Kus nad käia armastavad? 그들은 -디----것을--아-요? 그들은 어디 가는 것을 좋아해요? 그-은 어- 가- 것- 좋-해-? ------------------ 그들은 어디 가는 것을 좋아해요? 0
ge--------- ---i-g--e-n--eo--e---joh---aeyo? geudeul-eun eodi ganeun geos-eul joh-ahaeyo? g-u-e-l-e-n e-d- g-n-u- g-o---u- j-h-a-a-y-? -------------------------------------------- geudeul-eun eodi ganeun geos-eul joh-ahaeyo?
Kontsertidel. 콘서--요. 콘서트장요. 콘-트-요- ------ 콘서트장요. 0
ko---ot--j-----o. konseoteujang-yo. k-n-e-t-u-a-g-y-. ----------------- konseoteujang-yo.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. 그-은--- 듣는-------요. 그들은 음악 듣는 것을 좋아해요. 그-은 음- 듣- 것- 좋-해-. ------------------ 그들은 음악 듣는 것을 좋아해요. 0
g--d--l--u- --m--g deudneun-------u- joh--haey-. geudeul-eun eum-ag deudneun geos-eul joh-ahaeyo. g-u-e-l-e-n e-m-a- d-u-n-u- g-o---u- j-h-a-a-y-. ------------------------------------------------ geudeul-eun eum-ag deudneun geos-eul joh-ahaeyo.
Kus nad käia ei armasta? 그들- 어디 가는 -을---좋아해-? 그들은 어디 가는 것을 안 좋아해요? 그-은 어- 가- 것- 안 좋-해-? -------------------- 그들은 어디 가는 것을 안 좋아해요? 0
g-ud-ul-e-- ---i g-n--n--e-s---l an ------a-yo? geudeul-eun eodi ganeun geos-eul an joh-ahaeyo? g-u-e-l-e-n e-d- g-n-u- g-o---u- a- j-h-a-a-y-? ----------------------------------------------- geudeul-eun eodi ganeun geos-eul an joh-ahaeyo?
Diskoteegis. 디-코--. 디스코장요. 디-코-요- ------ 디스코장요. 0
d-s-u--ja-g-yo. diseukojang-yo. d-s-u-o-a-g-y-. --------------- diseukojang-yo.
Neile ei meeldi tantsida. 그-은-춤-는 -을 - 좋---. 그들은 춤추는 것을 안 좋아해요. 그-은 춤-는 것- 안 좋-해-. ------------------ 그들은 춤추는 것을 안 좋아해요. 0
ge-d-----un chu-ch---un ge-s---l -n joh--ha-yo. geudeul-eun chumchuneun geos-eul an joh-ahaeyo. g-u-e-l-e-n c-u-c-u-e-n g-o---u- a- j-h-a-a-y-. ----------------------------------------------- geudeul-eun chumchuneun geos-eul an joh-ahaeyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!