Vestmik

et Sidesõnad 4   »   af Voegwoorde 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [sewe en negentig]

Voegwoorde 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. H----- aan d-- sl--p-g-raak- a--was---e -----g-aa-. H- h-- a-- d-- s---- g------ a- w-- d-- t- n-- a--- H- h-t a-n d-e s-a-p g-r-a-, a- w-s d-e t- n-g a-n- --------------------------------------------------- Hy het aan die slaap geraak, al was die tv nog aan. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Hy he- nog-ge-l-- -- w-- -it-al laa-. H- h-- n-- g----- a- w-- d-- a- l---- H- h-t n-g g-b-y- a- w-s d-t a- l-a-. ------------------------------------- Hy het nog gebly, al was dit al laat. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. H---e---i---eko----e--a- h-t-on- ’n af----a---eh--. H- h-- n-- g---- n--- a- h-- o-- ’- a------- g----- H- h-t n-e g-k-m n-e- a- h-t o-s ’- a-s-r-a- g-h-d- --------------------------------------------------- Hy het nie gekom nie, al het ons ’n afspraak gehad. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Di- ---wa--a-n.--en s-y-e--aar--n-het-hy--an-die sl----ge--a-. D-- t- w-- a--- T-- s---- d------ h-- h- a-- d-- s---- g------ D-e t- w-s a-n- T-n s-y-e d-a-v-n h-t h- a-n d-e s-a-p g-r-a-. -------------------------------------------------------------- Die tv was aan. Ten spyte daarvan het hy aan die slaap geraak. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Hy -----eed--laa-----g--e--h- no- -e--y. H- w-- r---- l---- T-- h-- h- n-- g----- H- w-s r-e-s l-a-. T-g h-t h- n-g g-b-y- ---------------------------------------- Hy was reeds laat. Tog het hy nog gebly. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. O---he---- -f-p--a- -eha-. ----h-- -- --- ----m--i-. O-- h-- ’- a------- g----- T-- h-- h- n-- g---- n--- O-s h-t ’- a-s-r-a- g-h-d- T-g h-t h- n-e g-k-m n-e- ---------------------------------------------------- Ons het ’n afspraak gehad. Tog het hy nie gekom nie. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. A- he- h--ni--’-----e--s nie, --stuu- h- ----m---r. A- h-- h- n-- ’- r------ n--- b------ h- d-- m----- A- h-t h- n-e ’- r-b-w-s n-e- b-s-u-r h- d-e m-t-r- --------------------------------------------------- Al het hy nie ’n rybewys nie, bestuur hy die motor. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. A--i- di--st-aat -lad--r---y vinnig. A- i- d-- s----- g---- r- h- v------ A- i- d-e s-r-a- g-a-, r- h- v-n-i-. ------------------------------------ Al is die straat glad, ry hy vinnig. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. A- -s-h------k- r--hy-f-et-. A- i- h- d----- r- h- f----- A- i- h- d-o-k- r- h- f-e-s- ---------------------------- Al is hy dronk, ry hy fiets. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Hy --- ---n----e--s--i-. Ten ----e-da---an--e-t-ur----d-e ---o-. H- h-- g--- r------ n--- T-- s---- d------ b------ h- d-- m----- H- h-t g-e- r-b-w-s n-e- T-n s-y-e d-a-v-n b-s-u-r h- d-e m-t-r- ---------------------------------------------------------------- Hy het geen rybewys nie. Ten spyte daarvan bestuur hy die motor. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. D-- -traa--i----ad- T-- s-yt--d----an--- -y---n--g. D-- s----- i- g---- T-- s---- d------ r- h- v------ D-e s-r-a- i- g-a-. T-n s-y-e d-a-v-n r- h- v-n-i-. --------------------------------------------------- Die straat is glad. Ten spyte daarvan ry hy vinnig. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Hy i--dro--.---- --y-e d-a---n-r- -y --e--. H- i- d----- T-- s---- d------ r- h- f----- H- i- d-o-k- T-n s-y-e d-a-v-n r- h- f-e-s- ------------------------------------------- Hy is dronk. Ten spyte daarvan ry hy fiets. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Sy-v-n--nie--er---ie- -----t s--ge--udeer. S- v--- n-- w--- n--- a- h-- s- g--------- S- v-n- n-e w-r- n-e- a- h-t s- g-s-u-e-r- ------------------------------------------ Sy vind nie werk nie, al het sy gestudeer. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. S- g-a---i- n- ’n -okt-- to--ni----l --- s--py-. S- g--- n-- n- ’- d----- t-- n--- a- h-- s- p--- S- g-a- n-e n- ’- d-k-e- t-e n-e- a- h-t s- p-n- ------------------------------------------------ Sy gaan nie na ’n dokter toe nie, al het sy pyn. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Sy -oo---n---to---a---e- ---ni--g-l-----. S- k--- ’- m----- a- h-- s- n-- g--- n--- S- k-o- ’- m-t-r- a- h-t s- n-e g-l- n-e- ----------------------------------------- Sy koop ’n motor, al het sy nie geld nie. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Sy-het ----ud---. T-- spyte-da-r-a-------s- ---n we---n--. S- h-- g--------- T-- s---- d------ v--- s- g--- w--- n--- S- h-t g-s-u-e-r- T-n s-y-e d-a-v-n v-n- s- g-e- w-r- n-e- ---------------------------------------------------------- Sy het gestudeer. Ten spyte daarvan vind sy geen werk nie. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. S---et-p-n. T-- -p-t--daa---n----n-sy--i- n- -i---ok--r-t----i-. S- h-- p--- T-- s---- d------ g--- s- n-- n- d-- d----- t-- n--- S- h-t p-n- T-n s-y-e d-a-v-n g-a- s- n-e n- d-e d-k-e- t-e n-e- ---------------------------------------------------------------- Sy het pyn. Ten spyte daarvan gaan sy nie na die dokter toe nie. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Sy het-g-e--ge-d-ni-- Ten -p--e -a--v-n --op ---’n-m-t-r. S- h-- g--- g--- n--- T-- s---- d------ k--- s- ’- m----- S- h-t g-e- g-l- n-e- T-n s-y-e d-a-v-n k-o- s- ’- m-t-r- --------------------------------------------------------- Sy het geen geld nie. Ten spyte daarvan koop sy ’n motor. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...