Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   af Vrae – Verlede tyd 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [ses en tagtig]

Vrae – Verlede tyd 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? W-t-e- -as-h---j- ge--a? W----- d-- h-- j- g----- W-t-e- d-s h-t j- g-d-a- ------------------------ Watter das het jy gedra? 0
Millise auto sa ostsid? Watt-r--a- /--o-or-h----y g-koo-? W----- k-- / m---- h-- j- g------ W-t-e- k-r / m-t-r h-t j- g-k-o-? --------------------------------- Watter kar / motor het jy gekoop? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Op---t--- --er--t h-t--y -ng-tek-n? O- w----- k------ h-- j- i--------- O- w-t-e- k-e-a-t h-t j- i-g-t-k-n- ----------------------------------- Op watter koerant het jy ingeteken? 0
Keda te nägite? W----e--u------n? W-- h-- u g------ W-e h-t u g-s-e-? ----------------- Wie het u gesien? 0
Kellega te kohtusite? Wie--et --o-tmoe-? W-- h-- u o------- W-e h-t u o-t-o-t- ------------------ Wie het u ontmoet? 0
Kelle te ära tundsite? W-e-he- - -e----? W-- h-- u h------ W-e h-t u h-r-e-? ----------------- Wie het u herken? 0
Millal te ärkasite? Wann-er-h-t --o-ge--aa-? W------ h-- u o--------- W-n-e-r h-t u o-g-s-a-n- ------------------------ Wanneer het u opgestaan? 0
Millal te alustasite? W--n-e--he--------n? W------ h-- u b----- W-n-e-r h-t u b-g-n- -------------------- Wanneer het u begin? 0
Millal te lõpetasite? Wa-n--- --- u-o---h-u? W------ h-- u o------- W-n-e-r h-t u o-g-h-u- ---------------------- Wanneer het u opgehou? 0
Miks te ärkasite? Waa-om--et --wa-k-r-gew---? W----- h-- u w----- g------ W-a-o- h-t u w-k-e- g-w-r-? --------------------------- Waarom het u wakker geword? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Wa-r-- -e--- ’n-o-----yser-g-w---? W----- h-- u ’- o--------- g------ W-a-o- h-t u ’- o-d-r-y-e- g-w-r-? ---------------------------------- Waarom het u ’n onderwyser geword? 0
Miks te takso võtsite? Wa-ro--h-t----n-t----ge--e-? W----- h-- u ’- t--- g------ W-a-o- h-t u ’- t-x- g-n-e-? ---------------------------- Waarom het u ’n taxi geneem? 0
Kust te tulite? W--rvand--------u geko-? W---------- h-- u g----- W-a-v-n-a-n h-t u g-k-m- ------------------------ Waarvandaan het u gekom? 0
Kuhu te läksite? W-a-hee--h-- u-g-g---? W------- h-- u g------ W-a-h-e- h-t u g-g-a-? ---------------------- Waarheen het u gegaan? 0
Kus te olite? W-a- --s-u-gewe-s? W--- w-- u g------ W-a- w-s u g-w-e-? ------------------ Waar was u gewees? 0
Keda sa aitasid? Wi---et jy--ehel-? W-- h-- j- g------ W-e h-t j- g-h-l-? ------------------ Wie het jy gehelp? 0
Kellele sa kirjutasid? (-ir)--i--h-t -y---sk-y-? (---- w-- h-- j- g------- (-i-) w-e h-t j- g-s-r-f- ------------------------- (Vir) wie het jy geskryf? 0
Kellele sa vastasid? W----et -y -------o-d? W-- h-- j- g---------- W-e h-t j- g-a-t-o-r-? ---------------------- Wie het jy geantwoord? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...