Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   af iets regverdig 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [ses en sewentig]

iets regverdig 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? W-a--- -e---y---e-ge--m-n-e? W----- h-- j- n-- g---- n--- W-a-o- h-t j- n-e g-k-m n-e- ---------------------------- Waarom het jy nie gekom nie? 0
Ma olin haige. E- --- siek. E- w-- s---- E- w-s s-e-. ------------ Ek was siek. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Ek-h---ni- -e-o- --e --da---k-siek-wa-. E- h-- n-- g---- n-- o---- e- s--- w--- E- h-t n-e g-k-m n-e o-d-t e- s-e- w-s- --------------------------------------- Ek het nie gekom nie omdat ek siek was. 0
Miks ta ei tulnud? W-a--- -et s--n-e -e-om-nie? W----- h-- s- n-- g---- n--- W-a-o- h-t s- n-e g-k-m n-e- ---------------------------- Waarom het sy nie gekom nie? 0
Ta oli väsinud. S----s-m-e-. S- w-- m---- S- w-s m-e-. ------------ Sy was moeg. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Sy -e----e-g---m -i- o--at-sy---eg--a-. S- h-- n-- g---- n-- o---- s- m--- w--- S- h-t n-e g-k-m n-e o-d-t s- m-e- w-s- --------------------------------------- Sy het nie gekom nie omdat sy moeg was. 0
Miks ta ei tulnud? W----m-h-- -y-n----e--m ---? W----- h-- h- n-- g---- n--- W-a-o- h-t h- n-e g-k-m n-e- ---------------------------- Waarom het hy nie gekom nie? 0
Tal ei olnud tuju. H- --s-nie ge-------s--------. H- w-- n-- g------------- n--- H- w-s n-e g-ï-t-r-s-e-r- n-e- ------------------------------ Hy was nie geïnteresseerd nie. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Hy -et --e gek---n-e--a-t--- -as n-- g-ï--e----------ie. H- h-- n-- g---- n-- w--- h- w-- n-- g------------- n--- H- h-t n-e g-k-m n-e w-n- h- w-s n-e g-ï-t-r-s-e-r- n-e- -------------------------------------------------------- Hy het nie gekom nie want hy was nie geïnteresseerd nie. 0
Miks te ei tulnud? Wa-r-- -e- -u--e--ie g-ko- ---? W----- h-- j---- n-- g---- n--- W-a-o- h-t j-l-e n-e g-k-m n-e- ------------------------------- Waarom het julle nie gekom nie? 0
Meie auto on katki. Ons -ot-r-is-s-uk-e-d. O-- m---- i- s-------- O-s m-t-r i- s-u-k-n-. ---------------------- Ons motor is stukkend. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. On--het-n-----ko---i--o--at o-- --t-r st-k-en- -s. O-- h-- n-- g---- n-- o---- o-- m---- s------- i-- O-s h-t n-e g-k-m n-e o-d-t o-s m-t-r s-u-k-n- i-. -------------------------------------------------- Ons het nie gekom nie omdat ons motor stukkend is. 0
Miks need inimesed ei tulnud? W-a-o- het---e--ens--------k-m n--? W----- h-- d-- m---- n-- g---- n--- W-a-o- h-t d-e m-n-e n-e g-k-m n-e- ----------------------------------- Waarom het die mense nie gekom nie? 0
Nad jäid rongist maha. H---e he--di---r-----e-p--. H---- h-- d-- t---- v------ H-l-e h-t d-e t-e-n v-r-a-. --------------------------- Hulle het die trein verpas. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Hulle --t n-e ----m -ie o-da- h-l-e -ie tr-i- v-r-a- het. H---- h-- n-- g---- n-- o---- h---- d-- t---- v----- h--- H-l-e h-t n-e g-k-m n-e o-d-t h-l-e d-e t-e-n v-r-a- h-t- --------------------------------------------------------- Hulle het nie gekom nie omdat hulle die trein verpas het. 0
Miks sa ei tulnud? W----m het------- gek-m-nie? W----- h-- j- n-- g---- n--- W-a-o- h-t j- n-e g-k-m n-e- ---------------------------- Waarom het jy nie gekom nie? 0
Ma ei tohtinud. E------ni-. E- m-- n--- E- m-g n-e- ----------- Ek mag nie. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. E---et--i- g--om n-- -m-a--e- -ie-ma---ie. E- h-- n-- g---- n-- o---- e- n-- m-- n--- E- h-t n-e g-k-m n-e o-d-t e- n-e m-g n-e- ------------------------------------------ Ek het nie gekom nie omdat ek nie mag nie. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...