Vestmik

et Omastav   »   af Genitief

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [nege en negentig]

Genitief

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
minu sõbranna kass m- v-ie-d-n-s- k-t m- v------- s- k-- m- v-i-n-i- s- k-t ------------------ my vriendin se kat 0
minu sõbra koer my ---e---se h--d m- v----- s- h--- m- v-i-n- s- h-n- ----------------- my vriend se hond 0
minu laste mänguasjad my-k--ders-----p----o-d m- k------ s- s-------- m- k-n-e-s s- s-e-l-o-d ----------------------- my kinders se speelgoed 0
See on minu kolleegi mantel. D-t is------l--ga s-----. D-- i- m- k------ s- j--- D-t i- m- k-l-e-a s- j-s- ------------------------- Dit is my kollega se jas. 0
See on minu kolleegi auto. D----s-my ---le-- ------o-. D-- i- m- k------ s- m----- D-t i- m- k-l-e-a s- m-t-r- --------------------------- Dit is my kollega se motor. 0
See on minu kolleegide töö. Di- -s-m- -o-l-g- s- -e--. D-- i- m- k------ s- w---- D-t i- m- k-l-e-a s- w-r-. -------------------------- Dit is my kollega se werk. 0
Särgilt on nööp ära. D-----mp s- k-----i--a-. D-- h--- s- k---- i- a-- D-e h-m- s- k-o-p i- a-. ------------------------ Die hemp se knoop is af. 0
Garaaži võti on kadunud. D---mo-or-u---se-------l is----. D-- m-------- s- s------ i- w--- D-e m-t-r-u-s s- s-e-t-l i- w-g- -------------------------------- Die motorhuis se sleutel is weg. 0
Ülemuse arvuti on katki. Die ---- s- rek---ar-i--s-uk--nd. D-- b--- s- r------- i- s-------- D-e b-a- s- r-k-n-a- i- s-u-k-n-. --------------------------------- Die baas se rekenaar is stukkend. 0
Kes on tüdruku vanemad? W-- i- die me---- se ---rs? W-- i- d-- m----- s- o----- W-e i- d-e m-i-i- s- o-e-s- --------------------------- Wie is die meisie se ouers? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Hoe-k-m--k b--h--r o-ers--e-h---? H-- k-- e- b- h--- o---- s- h---- H-e k-m e- b- h-a- o-e-s s- h-i-? --------------------------------- Hoe kom ek by haar ouers se huis? 0
Maja asub tänava lõpus. Die -u-s------ aa--di-----d- va- d-----r-a-. D-- h--- s---- a-- d-- e---- v-- d-- s------ D-e h-i- s-a-n a-n d-e e-n-e v-n d-e s-r-a-. -------------------------------------------- Die huis staan aan die einde van die straat. 0
Mis on Šveitsi pealinn? W-- is di- na-m-va--die h--fs--- --n-Sw---erla-d? W-- i- d-- n--- v-- d-- h------- v-- S----------- W-t i- d-e n-a- v-n d-e h-o-s-a- v-n S-i-s-r-a-d- ------------------------------------------------- Wat is die naam van die hoofstad van Switserland? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? W---is -i- t-t-l van------o--? W-- i- d-- t---- v-- d-- b---- W-t i- d-e t-t-l v-n d-e b-e-? ------------------------------ Wat is die titel van die boek? 0
Mis on naabri laste nimed? W---is--ie-b--e--e---nde-- s- --me? W-- i- d-- b--- s- k------ s- n---- W-t i- d-e b-r- s- k-n-e-s s- n-m-? ----------------------------------- Wat is die bure se kinders se name? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? Wanneer--s-d---k-n-ers s- -k---vaka-s--? W------ i- d-- k------ s- s------------- W-n-e-r i- d-e k-n-e-s s- s-o-l-a-a-s-e- ---------------------------------------- Wanneer is die kinders se skoolvakansie? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? W-nn-e- -s -i- ---t-r -e-------u-e? W------ i- d-- d----- s- s--------- W-n-e-r i- d-e d-k-e- s- s-r-e-u-e- ----------------------------------- Wanneer is die dokter se spreekure? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? W---is --- --e--n-stye-va- die -useum? W-- i- d-- o---------- v-- d-- m------ W-t i- d-e o-e-i-g-t-e v-n d-e m-s-u-? -------------------------------------- Wat is die openingstye van die museum? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!