Vestmik

et Tegevused   »   sl Dejavnosti

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [trinajst]

Dejavnosti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Kaj----- -a-ta? Kaj dela Marta? K-j d-l- M-r-a- --------------- Kaj dela Marta? 0
Ta töötab büroos. D-l- - ---arn-. Dela v pisarni. D-l- v p-s-r-i- --------------- Dela v pisarni. 0
Ta töötab arvutiga. Del- --r---n-lni-om. Dela z računalnikom. D-l- z r-č-n-l-i-o-. -------------------- Dela z računalnikom. 0
Kus on Martha? K----- -arta? Kje je Marta? K-e j- M-r-a- ------------- Kje je Marta? 0
Kinos. V kinu. V kinu. V k-n-. ------- V kinu. 0
Ta vaatab filmi. Gl-d- --lm. Gleda film. G-e-a f-l-. ----------- Gleda film. 0
Mida Peter teeb? Ka-----a Pe---? Kaj dela Peter? K-j d-l- P-t-r- --------------- Kaj dela Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. Študi-a ---u-ive---. Študira na univerzi. Š-u-i-a n- u-i-e-z-. -------------------- Študira na univerzi. 0
Ta õpib keeli. Št-di-a-jez-ke. Študira jezike. Š-u-i-a j-z-k-. --------------- Študira jezike. 0
Kus on Peter? Kje -e P-t--? Kje je Peter? K-e j- P-t-r- ------------- Kje je Peter? 0
Kohvikus. V k-v----. V kavarni. V k-v-r-i- ---------- V kavarni. 0
Ta joob kohvi. P--e ---o. Pije kavo. P-j- k-v-. ---------- Pije kavo. 0
Kus nad käia armastavad? K-m-r--i-(r---)--r-do----K----ada (--d-) gr-sta? Kam radi (rade) gredo? / Kam rada (radi) gresta? K-m r-d- (-a-e- g-e-o- / K-m r-d- (-a-i- g-e-t-? ------------------------------------------------ Kam radi (rade) gredo? / Kam rada (radi) gresta? 0
Kontsertidel. N- ko-cer-. Na koncert. N- k-n-e-t- ----------- Na koncert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. R-d- (R-d-- -----š--- -las-o.-----d--(-adi- -o-lu--ta g-as-o. Radi (Rade) poslušajo glasbo. / Rada (Radi) poslušata glasbo. R-d- (-a-e- p-s-u-a-o g-a-b-. / R-d- (-a-i- p-s-u-a-a g-a-b-. ------------------------------------------------------------- Radi (Rade) poslušajo glasbo. / Rada (Radi) poslušata glasbo. 0
Kus nad käia ei armasta? Ka--n-r--i-(ne-a--- --dijo? - -am ner--a --e-a-i- -od--a? Kam neradi (nerade) hodijo? / Kam nerada (neradi) hodita? K-m n-r-d- (-e-a-e- h-d-j-? / K-m n-r-d- (-e-a-i- h-d-t-? --------------------------------------------------------- Kam neradi (nerade) hodijo? / Kam nerada (neradi) hodita? 0
Diskoteegis. V-d-sc-. V disco. V d-s-o- -------- V disco. 0
Neile ei meeldi tantsida. Ne-------erade)-plešejo? ----rad--(-----i-------t-? Neradi (Nerade) plešejo? / Nerada (Neradi) plešeta? N-r-d- (-e-a-e- p-e-e-o- / N-r-d- (-e-a-i- p-e-e-a- --------------------------------------------------- Neradi (Nerade) plešejo? / Nerada (Neradi) plešeta? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!