Vestmik

et Tegevused   »   sl Dejavnosti

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [trinajst]

Dejavnosti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? K---de-- M-rta? K__ d___ M_____ K-j d-l- M-r-a- --------------- Kaj dela Marta? 0
Ta töötab büroos. D-l--v pi-a-n-. D___ v p_______ D-l- v p-s-r-i- --------------- Dela v pisarni. 0
Ta töötab arvutiga. De---- -ačun----ko-. D___ z r____________ D-l- z r-č-n-l-i-o-. -------------------- Dela z računalnikom. 0
Kus on Martha? Kje-je -a--a? K__ j_ M_____ K-e j- M-r-a- ------------- Kje je Marta? 0
Kinos. V -inu. V k____ V k-n-. ------- V kinu. 0
Ta vaatab filmi. Gl--a -il-. G____ f____ G-e-a f-l-. ----------- Gleda film. 0
Mida Peter teeb? Ka- -el---e-er? K__ d___ P_____ K-j d-l- P-t-r- --------------- Kaj dela Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. Št-d-r- -a -niv--zi. Š______ n_ u________ Š-u-i-a n- u-i-e-z-. -------------------- Študira na univerzi. 0
Ta õpib keeli. Š-udir---ez-k-. Š______ j______ Š-u-i-a j-z-k-. --------------- Študira jezike. 0
Kus on Peter? Kj- -- ---er? K__ j_ P_____ K-e j- P-t-r- ------------- Kje je Peter? 0
Kohvikus. V-ka-a-ni. V k_______ V k-v-r-i- ---------- V kavarni. 0
Ta joob kohvi. Pije ka-o. P___ k____ P-j- k-v-. ---------- Pije kavo. 0
Kus nad käia armastavad? K-m-r-di-(rade- -re--? - Kam--a-a -ra--- --e-ta? K__ r___ (_____ g_____ / K__ r___ (_____ g______ K-m r-d- (-a-e- g-e-o- / K-m r-d- (-a-i- g-e-t-? ------------------------------------------------ Kam radi (rade) gredo? / Kam rada (radi) gresta? 0
Kontsertidel. Na --n-ert. N_ k_______ N- k-n-e-t- ----------- Na koncert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Rad---Rad-- -------jo g-as-o. - ---a (--di---osl-ša-a-glas--. R___ (_____ p________ g______ / R___ (_____ p________ g______ R-d- (-a-e- p-s-u-a-o g-a-b-. / R-d- (-a-i- p-s-u-a-a g-a-b-. ------------------------------------------------------------- Radi (Rade) poslušajo glasbo. / Rada (Radi) poslušata glasbo. 0
Kus nad käia ei armasta? K-m n-radi-(--rade- -o--j-?-/ K-m--era-- -ner--i---od-ta? K__ n_____ (_______ h______ / K__ n_____ (_______ h______ K-m n-r-d- (-e-a-e- h-d-j-? / K-m n-r-d- (-e-a-i- h-d-t-? --------------------------------------------------------- Kam neradi (nerade) hodijo? / Kam nerada (neradi) hodita? 0
Diskoteegis. V di-co. V d_____ V d-s-o- -------- V disco. 0
Neile ei meeldi tantsida. N----- -Ne------ple--jo?-- N-r--a (N-rad----l-še--? N_____ (_______ p_______ / N_____ (_______ p_______ N-r-d- (-e-a-e- p-e-e-o- / N-r-d- (-e-a-i- p-e-e-a- --------------------------------------------------- Neradi (Nerade) plešejo? / Nerada (Neradi) plešeta? 0

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!