Vestmik

et Omadussõnad 2   »   af Byvoeglike naamwoorde 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [nege en sewentig]

Byvoeglike naamwoorde 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. E--d------bl-u -o-. Ek dra ’n blou rok. E- d-a ’- b-o- r-k- ------------------- Ek dra ’n blou rok. 0
Mul on punane kleit seljas. E----a --------r--. Ek dra ’n rooi rok. E- d-a ’- r-o- r-k- ------------------- Ek dra ’n rooi rok. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ek -ra-’n--r-en-rok. Ek dra ’n groen rok. E- d-a ’- g-o-n r-k- -------------------- Ek dra ’n groen rok. 0
Ma ostan musta koti. E- koop ’n -w-rt s--. Ek koop ’n swart sak. E- k-o- ’- s-a-t s-k- --------------------- Ek koop ’n swart sak. 0
Ma ostan pruuni koti. E---oop-------i--sak. Ek koop ’n bruin sak. E- k-o- ’- b-u-n s-k- --------------------- Ek koop ’n bruin sak. 0
Ma ostan valge koti. Ek-koo- ’n -it -ak. Ek koop ’n wit sak. E- k-o- ’- w-t s-k- ------------------- Ek koop ’n wit sak. 0
Mul on vaja uut autot. E- --t ’n--u-- mo-o- nodig. Ek het ’n nuwe motor nodig. E- h-t ’- n-w- m-t-r n-d-g- --------------------------- Ek het ’n nuwe motor nodig. 0
Mul on vaja kiiret autot. E- -et--n-vin-----m-to--no-i-. Ek het ’n vinnige motor nodig. E- h-t ’- v-n-i-e m-t-r n-d-g- ------------------------------ Ek het ’n vinnige motor nodig. 0
Mul on vaja mugavat autot. E- -e- -n geri----k--m---- no-ig. Ek het ’n gerieflike motor nodig. E- h-t ’- g-r-e-l-k- m-t-r n-d-g- --------------------------------- Ek het ’n gerieflike motor nodig. 0
Seal üleval elab vana naine. Daa- b---oon-’--ou vro-. Daar bo woon ’n ou vrou. D-a- b- w-o- ’- o- v-o-. ------------------------ Daar bo woon ’n ou vrou. 0
Seal üleval elab paks naine. D-a--b- w-on -- -i--/ -e- --ou. Daar bo woon ’n dik / vet vrou. D-a- b- w-o- ’- d-k / v-t v-o-. ------------------------------- Daar bo woon ’n dik / vet vrou. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D-ar on--- -o-- ’n-------e-i-e-----. Daar onder woon ’n nuuskierige vrou. D-a- o-d-r w-o- ’- n-u-k-e-i-e v-o-. ------------------------------------ Daar onder woon ’n nuuskierige vrou. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. O---ga-t--w-- -a-e me-se. Ons gaste was gawe mense. O-s g-s-e w-s g-w- m-n-e- ------------------------- Ons gaste was gawe mense. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Ons-gaste -----of--k- /-b--ee-de -e-s-. Ons gaste was hoflike / beleefde mense. O-s g-s-e w-s h-f-i-e / b-l-e-d- m-n-e- --------------------------------------- Ons gaste was hoflike / beleefde mense. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. O---g-st--was ------ssan-----nse. Ons gaste was interessante mense. O-s g-s-e w-s i-t-r-s-a-t- m-n-e- --------------------------------- Ons gaste was interessante mense. 0
Mul on armsad lapsed. Ek---t lie-e ki-d-rs. Ek het liewe kinders. E- h-t l-e-e k-n-e-s- --------------------- Ek het liewe kinders. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M--r--ie--ur- het--tou-e kin---s. Maar die bure het stoute kinders. M-a- d-e b-r- h-t s-o-t- k-n-e-s- --------------------------------- Maar die bure het stoute kinders. 0
Kas teie lapsed on head? I--u -ind--s-so-t? Is u kinders soet? I- u k-n-e-s s-e-? ------------------ Is u kinders soet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...