Vestmik

et Kauplused   »   af Winkels

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [drie en vyftig]

Winkels

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. O-s---ek-’n--p---w-----. Ons soek ’n sportwinkel. O-s s-e- ’- s-o-t-i-k-l- ------------------------ Ons soek ’n sportwinkel. 0
Me otsime lihunikuäri. O-s s--k ’n sla-hu-s. Ons soek ’n slaghuis. O-s s-e- ’- s-a-h-i-. --------------------- Ons soek ’n slaghuis. 0
Me otsime apteeki. O------k -n--pte--. Ons soek ’n apteek. O-s s-e- ’- a-t-e-. ------------------- Ons soek ’n apteek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. On---i----s ’- s-k-e---- --o-. Ons wil mos ’n sokkerbal koop. O-s w-l m-s ’- s-k-e-b-l k-o-. ------------------------------ Ons wil mos ’n sokkerbal koop. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. O---wil m-s --l-m------. Ons wil mos salami koop. O-s w-l m-s s-l-m- k-o-. ------------------------ Ons wil mos salami koop. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. O-s wil-m-s med----e---o-. Ons wil mos medisyne koop. O-s w-l m-s m-d-s-n- k-o-. -------------------------- Ons wil mos medisyne koop. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. On- -o-k ’--sp-rt-i-----om ’---ok-erbal te koo-. Ons soek ’n sportwinkel om ’n sokkerbal te koop. O-s s-e- ’- s-o-t-i-k-l o- ’- s-k-e-b-l t- k-o-. ------------------------------------------------ Ons soek ’n sportwinkel om ’n sokkerbal te koop. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. O-s s--- ----laghuis ---sa--mi -e--o--. Ons soek ’n slaghuis om salami te koop. O-s s-e- ’- s-a-h-i- o- s-l-m- t- k-o-. --------------------------------------- Ons soek ’n slaghuis om salami te koop. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. On--so-k--n--p-eek----med-syn- -- ---p. Ons soek ’n apteek om medisyne te koop. O-s s-e- ’- a-t-e- o- m-d-s-n- t- k-o-. --------------------------------------- Ons soek ’n apteek om medisyne te koop. 0
Ma otsin juveliiri. Ons---e--’n --w-l---. Ons soek ’n juwelier. O-s s-e- ’- j-w-l-e-. --------------------- Ons soek ’n juwelier. 0
Ma otsin fotopoodi. O-s soek-------owin-el. Ons soek ’n fotowinkel. O-s s-e- ’- f-t-w-n-e-. ----------------------- Ons soek ’n fotowinkel. 0
Ma otsin kondiitrit. On- -o-k -- k----i--e-. Ons soek ’n koekwinkel. O-s s-e- ’- k-e-w-n-e-. ----------------------- Ons soek ’n koekwinkel. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Ek-is--o- va- p--- ----n-r-ng-------p. Ek is mos van plan om ’n ring te koop. E- i- m-s v-n p-a- o- ’- r-n- t- k-o-. -------------------------------------- Ek is mos van plan om ’n ring te koop. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Ek--s-----van p--n--m--n-rol----m--- ko--. Ek is mos van plan om ’n rol film te koop. E- i- m-s v-n p-a- o- ’- r-l f-l- t- k-o-. ------------------------------------------ Ek is mos van plan om ’n rol film te koop. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. Ek -s m-s va- --an--m -n-koek te-k--p. Ek is mos van plan om ’n koek te koop. E- i- m-s v-n p-a- o- ’- k-e- t- k-o-. -------------------------------------- Ek is mos van plan om ’n koek te koop. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Ek-soek--n j-welier-om--- -in---- k-o-. Ek soek ’n juwelier om ’n ring te koop. E- s-e- ’- j-w-l-e- o- ’- r-n- t- k-o-. --------------------------------------- Ek soek ’n juwelier om ’n ring te koop. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. E--so-- ---fotow----- o- ’n --l film-te ----. Ek soek ’n fotowinkel om ’n rol film te koop. E- s-e- ’- f-t-w-n-e- o- ’- r-l f-l- t- k-o-. --------------------------------------------- Ek soek ’n fotowinkel om ’n rol film te koop. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Ek s-e- ’n k-ek--n--l-o------o-k t- k-o-. Ek soek ’n koekwinkel om ’n koek te koop. E- s-e- ’- k-e-w-n-e- o- ’- k-e- t- k-o-. ----------------------------------------- Ek soek ’n koekwinkel om ’n koek te koop. 0

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!