Vestmik

et Teel   »   uz En route

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [ottiz yetti]

En route

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. U-motot-ikl ---adi. U mototsikl minadi. U m-t-t-i-l m-n-d-. ------------------- U mototsikl minadi. 0
Ta sõidab jalgrattaga. U----osi-ed-a---radi. U velosipedda yuradi. U v-l-s-p-d-a y-r-d-. --------------------- U velosipedda yuradi. 0
Ta käib jala. U--u---i. U yuradi. U y-r-d-. --------- U yuradi. 0
Ta sõidab laevaga. U -emad- k--a-i. U kemada ketadi. U k-m-d- k-t-d-. ---------------- U kemada ketadi. 0
Ta sõidab paadiga. U --yiq-a --r-di. U qayiqda yuradi. U q-y-q-a y-r-d-. ----------------- U qayiqda yuradi. 0
Ta ujub. U -u-adi. U suzadi. U s-z-d-. --------- U suzadi. 0
Kas siin on ohtlik? Bu---r ------mi? Bu yer xavflimi? B- y-r x-v-l-m-? ---------------- Bu yer xavflimi? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Yo---z ----st---a yuri-----vfl--i? Yolgiz avtostopda yurish xavflimi? Y-l-i- a-t-s-o-d- y-r-s- x-v-l-m-? ---------------------------------- Yolgiz avtostopda yurish xavflimi? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? K-chas--sayr-- chiq-sh xa---i-i? Kechasi sayrga chiqish xavflimi? K-c-a-i s-y-g- c-i-i-h x-v-l-m-? -------------------------------- Kechasi sayrga chiqish xavflimi? 0
Me oleme eksinud. B---y-qo--i-. Biz yoqoldik. B-z y-q-l-i-. ------------- Biz yoqoldik. 0
Me oleme valel teel. B-z --togri---l-a--z. Biz notogri yoldamiz. B-z n-t-g-i y-l-a-i-. --------------------- Biz notogri yoldamiz. 0
Me peame ümber pöörama. B-z o-qag- q-y---h-miz--e--k. Biz orqaga qaytishimiz kerak. B-z o-q-g- q-y-i-h-m-z k-r-k- ----------------------------- Biz orqaga qaytishimiz kerak. 0
Kus siin parkida saab? B- --rd- q-ye-d-------sh-m-m-i-? Bu yerda qayerda toxtash mumkin? B- y-r-a q-y-r-a t-x-a-h m-m-i-? -------------------------------- Bu yerda qayerda toxtash mumkin? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Bu y-rda-av--t-ra-goh-bo-m-? Bu yerda avtoturargoh bormi? B- y-r-a a-t-t-r-r-o- b-r-i- ---------------------------- Bu yerda avtoturargoh bormi? 0
Kui kaua saab siin parkida? Bu----da qa-ch- vaq- -ox-as- -----n? Bu yerda qancha vaqt toxtash mumkin? B- y-r-a q-n-h- v-q- t-x-a-h m-m-i-? ------------------------------------ Bu yerda qancha vaqt toxtash mumkin? 0
Kas te suusatate? S-z cha--- u-has---i? Siz changi uchasizmi? S-z c-a-g- u-h-s-z-i- --------------------- Siz changi uchasizmi? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? S-- -ha--- -ift--- t--ag- c-----i--i? Siz changi liftida tepaga chiqasizmi? S-z c-a-g- l-f-i-a t-p-g- c-i-a-i-m-? ------------------------------------- Siz changi liftida tepaga chiqasizmi? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Bu-y-rda c-------ja-a-a-olasi-m-? Bu yerda changi ijaraga olasizmi? B- y-r-a c-a-g- i-a-a-a o-a-i-m-? --------------------------------- Bu yerda changi ijaraga olasizmi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!