Vestmik

et Eitamine 2   »   uz Negation 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [oltmish besh]

Negation 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Uz-k qim-at-i? Uzuk qimmatmi? U-u- q-m-a-m-? -------------- Uzuk qimmatmi? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Y-q- -- f-q-t ----e--o-t-r--i. Yoq, bu faqat yuz evro turadi. Y-q- b- f-q-t y-z e-r- t-r-d-. ------------------------------ Yoq, bu faqat yuz evro turadi. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Leki- -e--- -aq-t -ll-k---r. Lekin menda faqat ellik bor. L-k-n m-n-a f-q-t e-l-k b-r- ---------------------------- Lekin menda faqat ellik bor. 0
Oled sa juba valmis? S----uga-----izm-? Siz tugatdingizmi? S-z t-g-t-i-g-z-i- ------------------ Siz tugatdingizmi? 0
Ei, veel mitte. Yoq-hal- -m-s. Yoq hali emas. Y-q h-l- e-a-. -------------- Yoq hali emas. 0
Aga kohe olen valmis. Le--n--ez -ra------a--man. Lekin tez orada tugataman. L-k-n t-z o-a-a t-g-t-m-n- -------------------------- Lekin tez orada tugataman. 0
Soovid sa veel suppi? Yan- -sh----a--iz--? Yana osh istaysizmi? Y-n- o-h i-t-y-i-m-? -------------------- Yana osh istaysizmi? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Yoq,-----bo--qa --t-------. Yoq, men boshqa istamayman. Y-q- m-n b-s-q- i-t-m-y-a-. --------------------------- Yoq, men boshqa istamayman. 0
Aga veel üht jäätist. A-m--ya-- -i- --z-a--oq. Ammo yana bir muzqaymoq. A-m- y-n- b-r m-z-a-m-q- ------------------------ Ammo yana bir muzqaymoq. 0
Elad sa juba kaua siin? Si- -u e-d- uzo- v-qt y----d-------? Siz bu erda uzoq vaqt yashadingizmi? S-z b- e-d- u-o- v-q- y-s-a-i-g-z-i- ------------------------------------ Siz bu erda uzoq vaqt yashadingizmi? 0
Ei, alles esimest kuud. Yoq- --q-t b-- --. Yoq, faqat bir oy. Y-q- f-q-t b-r o-. ------------------ Yoq, faqat bir oy. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. L--in -e- --------on--o---daml--n---------. Lekin men allaqachon kop odamlarni bilaman. L-k-n m-n a-l-q-c-o- k-p o-a-l-r-i b-l-m-n- ------------------------------------------- Lekin men allaqachon kop odamlarni bilaman. 0
Sõidad sa homme koju? e-t----uyg- --ta-a--i ertaga uyga ketasanmi e-t-g- u-g- k-t-s-n-i --------------------- ertaga uyga ketasanmi 0
Ei, alles nädalavahetusel. Y--,------ ----a-ox---. Yoq, faqat hafta oxiri. Y-q- f-q-t h-f-a o-i-i- ----------------------- Yoq, faqat hafta oxiri. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Leki- ya-s-an-a -u---qay---an. Lekin yakshanba kuni qaytaman. L-k-n y-k-h-n-a k-n- q-y-a-a-. ------------------------------ Lekin yakshanba kuni qaytaman. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Qi------ --li---t-- bo------? Qizingiz hali katta bolganmi? Q-z-n-i- h-l- k-t-a b-l-a-m-? ----------------------------- Qizingiz hali katta bolganmi? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Yo----u----igina--‘-----ti y----a. Yo‘q, u endigina o‘n yetti yoshda. Y-‘-, u e-d-g-n- o-n y-t-i y-s-d-. ---------------------------------- Yo‘q, u endigina o‘n yetti yoshda. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. A--- u-in- -l--qac--n-y-g-ti--or. Ammo uning allaqachon yigiti bor. A-m- u-i-g a-l-q-c-o- y-g-t- b-r- --------------------------------- Ammo uning allaqachon yigiti bor. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!