Vestmik

et Värvid   »   uz Colors

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [on tort]

Colors

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Lumi on valge. Qo--o-. Qor oq. Q-r o-. ------- Qor oq. 0
Päike on kollane. Qu---- sar-q. Quyosh sariq. Q-y-s- s-r-q- ------------- Quyosh sariq. 0
Apelsin on oranž. Apelsin--oq-sa------ngg- --a. Apelsin toq sariq rangga ega. A-e-s-n t-q s-r-q r-n-g- e-a- ----------------------------- Apelsin toq sariq rangga ega. 0
Kirss on punane. G-los q---l. Gilos qizil. G-l-s q-z-l- ------------ Gilos qizil. 0
Taevas on sinine. Osm-- -o---. Osmon moviy. O-m-n m-v-y- ------------ Osmon moviy. 0
Rohi on roheline. M---- y--hi-. Maysa yashil. M-y-a y-s-i-. ------------- Maysa yashil. 0
Muld on pruun. Y-- j----r-n-. Yer jigarrang. Y-r j-g-r-a-g- -------------- Yer jigarrang. 0
Pilv on hall. B--u- k---an-. Bulut kulrang. B-l-t k-l-a-g- -------------- Bulut kulrang. 0
Rehvid on mustad. S-inal-r q-r-. Shinalar qora. S-i-a-a- q-r-. -------------- Shinalar qora. 0
Mis värvi on lumi? Valge. Qorni-g--a-gi-qa-d--?---. Qorning rangi qanday? Oq. Q-r-i-g r-n-i q-n-a-? O-. ------------------------- Qorning rangi qanday? Oq. 0
Mis värvi on päike? Kollane. Q-y-s--q-nda- rangda? S-r--. Quyosh qanday rangda? Sariq. Q-y-s- q-n-a- r-n-d-? S-r-q- ---------------------------- Quyosh qanday rangda? Sariq. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. To--sa--q----g -an---- ---lsin. Toq sariq rang qanday? Apelsin. T-q s-r-q r-n- q-n-a-? A-e-s-n- ------------------------------- Toq sariq rang qanday? Apelsin. 0
Mis värvi on kirss? Punane. G--o- --n-ay r--g--?-Qiz--. Gilos qanday rangda? Qizil. G-l-s q-n-a- r-n-d-? Q-z-l- --------------------------- Gilos qanday rangda? Qizil. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. Osmon qa--i -an-da?-M-v-y. Osmon qaysi rangda? Moviy. O-m-n q-y-i r-n-d-? M-v-y- -------------------------- Osmon qaysi rangda? Moviy. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. Ot q-nda- -angd--------l. Ot qanday rangda? Yashil. O- q-n-a- r-n-d-? Y-s-i-. ------------------------- Ot qanday rangda? Yashil. 0
Mis värvi on muld? Pruun. Y---qa-d--------a? J-ga---n-. Yer qanday rangda? Jigarrang. Y-r q-n-a- r-n-d-? J-g-r-a-g- ----------------------------- Yer qanday rangda? Jigarrang. 0
Mis värvi on pilv? Hall. Bulu--q----- -an--a?--ul-an-. Bulut qanday rangda? Kulrang. B-l-t q-n-a- r-n-d-? K-l-a-g- ----------------------------- Bulut qanday rangda? Kulrang. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. Shi-al-- qanday-r--g-a? -ora. Shinalar qanday rangda? Qora. S-i-a-a- q-n-a- r-n-d-? Q-r-. ----------------------------- Shinalar qanday rangda? Qora. 0

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!