Vestmik

et Tuttavaks saama   »   uz Getting to know others

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [uch]

Getting to know others

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Tere! S-l--! Salom! S-l-m- ------ Salom! 0
Tere päevast! Xayr-- --n! Xayrli kun! X-y-l- k-n- ----------- Xayrli kun! 0
Kuidas läheb? Q-la-siz? Qalaysiz? Q-l-y-i-? --------- Qalaysiz? 0
Tulete te Euroopast? Si-----r---d-n-i-iz? Siz Yevropadanmisiz? S-z Y-v-o-a-a-m-s-z- -------------------- Siz Yevropadanmisiz? 0
Tulete te Ameerikast? Si-------kad-nmisiz? Siz Amerikadanmisiz? S-z A-e-i-a-a-m-s-z- -------------------- Siz Amerikadanmisiz? 0
Tulete te Aasiast? S----siyo-anmisiz? Siz Osiyodanmisiz? S-z O-i-o-a-m-s-z- ------------------ Siz Osiyodanmisiz? 0
Millises hotellis te peatute? S-z qay-i --hm--xo---a-t----iz? Siz qaysi mehmonxonada turasiz? S-z q-y-i m-h-o-x-n-d- t-r-s-z- ------------------------------- Siz qaysi mehmonxonada turasiz? 0
Kui kaua te siin juba olete? Qa-ch-d-n be-i -h--y-rd--iz? Qanchadan beri shu yerdasiz? Q-n-h-d-n b-r- s-u y-r-a-i-? ---------------------------- Qanchadan beri shu yerdasiz? 0
Kui kauaks te jääte? Qan-h- ---t---l-s-z? Qancha vaqt qolasiz? Q-n-h- v-q- q-l-s-z- -------------------- Qancha vaqt qolasiz? 0
Kas teile meeldib siin? B---e- ----a-y-qdimi? Bu yer sizga yoqdimi? B- y-r s-z-a y-q-i-i- --------------------- Bu yer sizga yoqdimi? 0
Olete te siin puhkusel? Siz -ati---m----? Siz tatildamisiz? S-z t-t-l-a-i-i-? ----------------- Siz tatildamisiz? 0
Külastage mind kunagi! Qa--------men-- -as---f -u------! Qachondir menga tashrif buyuring! Q-c-o-d-r m-n-a t-s-r-f b-y-r-n-! --------------------------------- Qachondir menga tashrif buyuring! 0
Siin on minu aadress. M-na me-in--m--z-lim. Mana mening manzilim. M-n- m-n-n- m-n-i-i-. --------------------- Mana mening manzilim. 0
Kas näeme homme? Ertaga--o-i-h--n---? Ertaga korishguncha? E-t-g- k-r-s-g-n-h-? -------------------- Ertaga korishguncha? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ke--ira--z,---jal--im--or. Kechirasiz, rejalarim bor. K-c-i-a-i-, r-j-l-r-m b-r- -------------------------- Kechirasiz, rejalarim bor. 0
Hüvasti! X-yr! Xayr! X-y-! ----- Xayr! 0
Nägemiseni! Xayr! Xayr! X-y-! ----- Xayr! 0
Varsti näeme! K-r--h-uncha! Korishguncha! K-r-s-g-n-h-! ------------- Korishguncha! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!