Vestmik

et Minevik 3   »   uz Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [sakson uch]

Past tense 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
helistama qon---oq---ling qongiroq qiling q-n-i-o- q-l-n- --------------- qongiroq qiling 0
Ma helistasin. M-n-t---f-n-qi--im. Men telefon qildim. M-n t-l-f-n q-l-i-. ------------------- Men telefon qildim. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. M-- -oi- t--e--nda ed--. Men doim telefonda edim. M-n d-i- t-l-f-n-a e-i-. ------------------------ Men doim telefonda edim. 0
küsima so-a-g sorang s-r-n- ------ sorang 0
Ma küsisin. Men ---a-im. Men soradim. M-n s-r-d-m- ------------ Men soradim. 0
Ma olen alati küsinud. Me--h---do----or-d--. Men har doim soradim. M-n h-r d-i- s-r-d-m- --------------------- Men har doim soradim. 0
jutustama a-t ayt a-t --- ayt 0
Ma jutustasin. M-n--yt-im. Men aytdim. M-n a-t-i-. ----------- Men aytdim. 0
Ma jutustasin terve loo ära. M-- b-t-- v---ani-a-t-b --r--m. Men butun voqeani aytib berdim. M-n b-t-n v-q-a-i a-t-b b-r-i-. ------------------------------- Men butun voqeani aytib berdim. 0
õppima org----h organish o-g-n-s- -------- organish 0
Ma õppisin. M----rg--dim. Men organdim. M-n o-g-n-i-. ------------- Men organdim. 0
Ma õppisin terve õhtu. K-----r---o‘--dim. Kechqurun o‘qidim. K-c-q-r-n o-q-d-m- ------------------ Kechqurun o‘qidim. 0
töötama i-h ish i-h --- ish 0
Ma töötasin. Me---shl-d--. Men ishladim. M-n i-h-a-i-. ------------- Men ishladim. 0
Ma töötasin terve päeva. M---k-n b-y- --hl---m. Men kun boyi ishladim. M-n k-n b-y- i-h-a-i-. ---------------------- Men kun boyi ishladim. 0
sööma ov--t ovqat o-q-t ----- ovqat 0
Ma sõin. M-----di-. Men yedim. M-n y-d-m- ---------- Men yedim. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Me--ha----o------ y-di-. Men hamma ovqatni yedim. M-n h-m-a o-q-t-i y-d-m- ------------------------ Men hamma ovqatni yedim. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!