Vestmik

et Minevik 1   »   uz Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [sakson bir]

Past tense 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
kirjutama yo-i-h yozish y-z-s- ------ yozish 0
Ta kirjutas kirja. U xat-y-zdi. U xat yozdi. U x-t y-z-i- ------------ U xat yozdi. 0
Ja tema kirjutas kaardi. V- - k-r-a---z--. Va u karta yozdi. V- u k-r-a y-z-i- ----------------- Va u karta yozdi. 0
lugema o-ing oqing o-i-g ----- oqing 0
Ta luges ajakirja. U-j----l --idi. U jurnal oqidi. U j-r-a- o-i-i- --------------- U jurnal oqidi. 0
Ja ta luges raamatut. V-----ito- o-id-. Va u kitob oqidi. V- u k-t-b o-i-i- ----------------- Va u kitob oqidi. 0
võtma o---h olish o-i-h ----- olish 0
Ta võttis sigareti. U-sigare--o-d-. U sigaret oldi. U s-g-r-t o-d-. --------------- U sigaret oldi. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. U-b-- p---h- -hok-l-d--ld-. U bir parcha shokolad oldi. U b-r p-r-h- s-o-o-a- o-d-. --------------------------- U bir parcha shokolad oldi. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. U -i---a- q--d-, -e----u -od-q --i. U xiyonat qildi, lekin u sodiq edi. U x-y-n-t q-l-i- l-k-n u s-d-q e-i- ----------------------------------- U xiyonat qildi, lekin u sodiq edi. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. U ------a --i, l---n---ba-d----. U dangasa edi, lekin u band edi. U d-n-a-a e-i- l-k-n u b-n- e-i- -------------------------------- U dangasa edi, lekin u band edi. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. U kamb---- -di- -e-in-u b----di. U kambagal edi, lekin u boy edi. U k-m-a-a- e-i- l-k-n u b-y e-i- -------------------------------- U kambagal edi, lekin u boy edi. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. U--ng q---la---an -os-qa p--- -o---di. Uning qarzlaridan boshqa puli yoq edi. U-i-g q-r-l-r-d-n b-s-q- p-l- y-q e-i- -------------------------------------- Uning qarzlaridan boshqa puli yoq edi. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. U-o-a--i-e-as--di, -hunc-a-i ---d-iz -d-. U omadli emas edi, shunchaki omadsiz edi. U o-a-l- e-a- e-i- s-u-c-a-i o-a-s-z e-i- ----------------------------------------- U omadli emas edi, shunchaki omadsiz edi. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. U -u--f-a-i-a----eris-a o----i,-lek---m-vaf-aqiya---z ---d-. U muvaffaqiyatga erisha olmadi, lekin muvaffaqiyatsiz boldi. U m-v-f-a-i-a-g- e-i-h- o-m-d-, l-k-n m-v-f-a-i-a-s-z b-l-i- ------------------------------------------------------------ U muvaffaqiyatga erisha olmadi, lekin muvaffaqiyatsiz boldi. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. U --mnun-e--s--ba--- n-ro-i---i. U mamnun emas, balki norozi edi. U m-m-u- e-a-, b-l-i n-r-z- e-i- -------------------------------- U mamnun emas, balki norozi edi. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. U -ax-l---m-- edi--------s-- -d-. U baxtli emas edi, u baxtsiz edi. U b-x-l- e-a- e-i- u b-x-s-z e-i- --------------------------------- U baxtli emas edi, u baxtsiz edi. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. U--oqm-s-i--y-qma-d-. U yoqmasdi, yoqmasdi. U y-q-a-d-, y-q-a-d-. --------------------- U yoqmasdi, yoqmasdi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...